pühapäev, 13. juuni 2010

Tanel Tein on ka inimene

Noh ja las siis olla kui magas (Kaarsillal).

See-eest on ikkagi väga hea tunne selle üle, et Emajõkke ei kukkunud ega uppunud. Ainult et selle üle rõõmustavad miskipärast vaid väga vähesed (nagu kommentaaridest välja paistis).

Ning küünilised lõualõksutajad on muidugi liiga kadedad -- kui inimene (kasvõi Tein) on elus juba midagi saavutanud, siis oodatakse temalt paremat käitumist ainult selle pärast, et siis tavainimene saaks oma samalaadset või mistahes muud ebaadekvaatset käitumist oma tavainimene-olemisega õigustada, justkui oleks tavainimesel sarnases olukorras rohkem õigust kui avaliku elu tegelastel.

Madalate väärtustega "tavainimene" leiaks sõltumata kuulsustelt oodatavast eeskujulikust käitumisest *omaenda* ebaadekvaatsele teguviisile nagunii õigustuse: kui keegi tuntud inimene käki keerab, siis leiaks "tavainimene", et näe, kuulsus teeb ka. Ning kui kuulsus ka ei tee, siis õigustaks "tavainimene" end sellega, et noh, mis teha, on tavainimene ja ei suuda parem olla. Ühe paljuliikmelise partei retoorika on samuti selline.

Tanel Tein on ka inimene, nagu meiegi oleme inimesed ning seejuures ei tasuks talle keelata olla tema ise, nii nagu meie ei keela iseendil olla meie ise, vaid lausa lubame ja nõuame seda ja peame seda üheks oma põhiõiguseks.

Mis siis, et Teini käitumist väga heaks kiita ei saa.

Et kõik hästi läks (jäi elu ja tervise juurde), tähendab seda, et talt ei ole kadunud võimalus teha paremaid valikuid tulevikus.

Ning kõik me teised võiksime olla vähem tavainimesed; võiksime, peaksime olema paremad, et siis olla üksteisele ja ka teistele eeskujudeks, selle asemel, et nõuda seda nendelt, kes meie meelest paremad on ja peaksid saama ja olema, sest "tavainimene" justkui ei saa ega suuda, sest on tavainimene. Saab küll. Kui Suure Prügikoristamisega said hakkama tavalised Eesti inimesed, siis suudavad tavalised inimesed ennast paremast küljest veelgi näidata.