Riigimehelikkuse defitsiit

See blogipostitus räägib Jüri Ratase esimesest ja teisest valitsusest. Reaktsioon kommentaarile mis kusagil Delfis. Algselt mõtlesin postitada Delfis ka kommentaarina, aga otsutasin sellest loobuda ja kirjutada siia. Võib-olla läks minulgi karikas täis.

Nõustusin siis ühe Delfi kommentaatori väitega (kuskil siin), et paljud inimesed valisid EKRE selleks, et alkoholiaktsiis langeks.

Tänaste valitsemisprobleemide alge seisneb mitmes asjas:
• IRL ja Isamaa otsustasid teha ebariigimeheliku valiku lõhkudes Taavi Rõivase valitsus ja teha uus valitsus Keskerakonnaga;
• Retoorika oli selline, et "tõmbame Eesti majanduse käima" (loodeti vist 7–10% majanduskasvu nagu 2006–2008 toimunud buumi ajal.) Sellisele retoorikale järgnes loodust reostava tselluloositehase ehk "miljarditehase" eriplaan, mis läks Eesti õnneks ja eesti rahva tugeva vastuseisu tõttu vett vedama.
• Keskerakonna juhitud Jüri Ratase esimene valitsus ühes SDE, IRL/Isamaaga tõstis järsult alkoholiaktsiisi.

SDE

Nendest käikudest lõikas endale kõige enam näppu SDE. Järeldus: SDE tookordne esimees Jevgeni Ossinovski võis ka olla hea taktik, kuid on halb strateeg.

SDE võib veel tagasi tulla, aga tingimusel, et nad rohkem alkoholiaktsiisi ei puutu. SDE-l on eesotsas Indrek Saar, Marina Kaljurand, Katri Raik ja teised võimekad inimesed.

IRL

Ülalnimetatud asjadele lisaks lõikas IRL/Isamaa näppu maksudega mängimise eest (paha-paha!). Maksumaksja vaatevinklist on maksusüsteem endiselt väga ebamugav, lihtsalt et nüüd on see mure teiste ja uuemate probleemide taha varjunud.

Koos EKREga valitsuses olemise eest on Isamaale kui erakonnale tagajärjeks väga halvad küsitlustulemused ja tõenäoliselt vilets tulemus mistahes järgmistel valimistel. — Sest sõltumata praegu väga võimekatest välisministrist Reinsalust, kaitseminister Luigest ja nii-ja-naa kultuuriminister Tõnis Lukasest, on Isamaa nõrgim lüli ikkagi selle esimees Helir-Valdor Seeder, kes seda pensioni teise samba lõhkumise jama ajab.

Oletan, et Seeder Isamaa esimehena pani peale XIV Riigikogu valimisi koalitsiooniläbirääkimistel Reformierakonnale selle II pensionisamba lammutamise plaani ette, millele Reform võis loomulikult "ei" öelda, ning Seeder ei näinud tõenäoliselt enda jaoks muud võimalust kui teha iga hinna eest väga ebariigimehelik valik ja liituda valitsusega, kus on sees EKRE.

Riigimehed on seevastu kuhugi ära kadunud: Juhan Parts on Euroopa Kontrollikojas, Mart Laar tervislikel põhjustel valitseda ei saa ja kirjutab memuaare, ning Mart Nutt lahkus meie seast, RIP :'(

Urmas Reinsalu, Jüri Luik ja veel mõned Isamaa erakonna paremad pojad pikas perspektiivis individuaalselt palju ei kaotaks, sest nemad on Ratase valitsuses suured poisid ja seisavad heana selle eest, et praegustest valitsuses olevatest muudest probleemidest sõltumata oleks Eesti kaitstud ja turvaline. Oletades, et kui praegune Ratase valitsus laguneb ja ohjad võtab üle Reformierakond, on just need mehed Reformierakonna juhitavasse valitsusse edaspidigi teretunud.

Reformierakond

Valimiste tegelik võitja Reformierakond sattus opositsiooni. Reformil on minu arusaamist mööda vähemalt kaks tiiba, millest üks tiib on noorem ja progressiivsem (sinna hulka kuuluvad minu nägemust mööda Taavi Rõivas, Hanno Pevkur jt), ning teine tiib paistab rohkem nagu "vanema põlvkonna" Reformierakond. Et erakond ei lõheneks, toetatakse üksteist sellegipoolest.

Reformi teist tiiba võiksid varjutada Keskerakonna pahaste liikmete poolt meeldetuletatavate peamiselt üheksakümnendatest pärit tõeliste ja otsitud skandaalide järelmid, kuid pigem on Reformierakonna seda tiiba saatvaks vihmapilveks vahel edukas soov moodustada Keskparteiga valitsus. Noorenduskuur on Reformi sellel tiival siiski läbitud, kuid minu jaoks terendab ikkagi vastuolu soovis teha valitsusliit ka Keskerakonnaga (eeldusel ja ootusel, et EKREga ei tee Reform absoluutselt mitte kunagi valitsusliitu).

Taavi Rõivas peaministrina oli minu hinnangul võimekas, ehkki retoorikas ei ole ta kuigi särav (vt. "peenhäälestus").

Seega "Peenhäälestus."

Tuleks mainida, et ehkki niisugune hinnang ei olnud tookordset Eesti riigi kui ka maailma poliitilist olukorda arvestades vale, siis retooriliselt on tegemist ehk liigagi suurt mugavust eviva väljendiga, sest opositsioon (siis veel vaid Kesk) sai sõnal hambust kinni võtta, ning eestlased tegelikult ikkagi armastavad suuri asju (v.a. tselluloositehas, sest mistahes selline ja sarnane käkerdis reostab loodust). Rõivas postitas oma mõtted oma erakonna siselisti, ja vaevalt et ta oskas ette näha, et selle üle jõledalt ilkuma hakatakse.

Kui näiteks meenutada Andrus Ansipi valimiskampaania lauset "Viime Eesti 15 aastaga viie rikkama riigi hulka" (eeldatavasti või vähemasti Euroopas), siis Keskpartei toetajad said seda küll kritiseerida, aga asjatult, sest teistele see meeldis — sõltumata sellest, et lubadus tundus ebareaalselt positiivne. Aga see oli ka asja iva.

Ansipi kampaaniasõnumi uba ei peitunud selles, et tema lubadus tundus tookord nagu ulme, vaid selles, et ta lubas meil unistada paremast elust. Lubadus oli täpselt nii lennukas.

Võib ju väita et kui lubaduse andmisest 15 aastat möödub (aastal 2022, kui mälu ei peta), siis äkki pole kõik nagu täide läinud, aga tutkit: Eesti majandus on just tänu Reformierakonna, IRL-i ja SDE varasematele koalitsioonide pingutustele ikka veel väga heas seisus: Meil on tööjõupuudus, me sõidame Lätti alko järele ja meil on külalistöötajad ("kalevipojad") Ukrainast. Need ja väga paljud teisedki elemendid on Eestis juba olemas sellest, kus Soome oli kaks ja rohkemgi aastakümmet tagasi. Me oleme seal või juba natuke möödas sellest. Aga seisma jääda ei saa.

Ilkujatele vastukaaluks tuleb öelda, et Ansipi lubaduse vähem nähtav osa eeldab tegelikult 15 aastat Reformierakonna juhitud valitsusi, kuid neid viisteist aastat pole veel täis saanud, sest vahepeal on koalitsioonid muutunud ja kuni Reformierakonda valitsust juhtimas ei ole, lubaduse kell seisab.

Keskerakond

Jüri Ratase esimese valitsuse ajal tehtud aktsiisitõusu ja muude asjade pärast kannatas XIV Riigikogu valimistel ka Keskerakond.

Ratase ja Keskerakonna olukord on sarnane IRL-i omaga, kuigi teistel teemadel, kus IRL-ile sarnaselt tahetakse iga hinna eest sõita teistest teerulliga üle, suhtumisega, et tulgu või veeuputus. Mitte mingit konsensuse saavutamise püüet ei ole ega tule.

Keskpartei reiting saab praegugi kõige rohkem kannatada EKRE valitsusse võtmise eest. Võimekaid liikmeid parteis kui fraktsioonis on praeguse seisuga napilt.

Vahekokkuvõte

Varem SDE ja IRL-i, nüüd Isamaa ja Keskerakonna puhul on sümptomaatiline, et nii eesti rahva ja eesti rahvaste ühtsusele, Eesti riigi julgeolekule, kui ka Eesti poliitika stabiilsusele mõeldakse pikas perspektiivis liiga vähe, või ei mõelda üldse. Miskipärast on Eestis riigimehelikkuse defitsiit. Seni on säärase mittemõtlemise tagajärjed olnud vaid mõnevõrra ebameeldivad.

Aitaks loota, et viimatiste sündmuste varjus võib-olla hullemaks ei lähe.

Võimalik vähempilvine või isegi positiivne tulevikunägemus

Väide, et Jüri Ratas võiks ka järgmist valitsust juhtida, kui EKREt seal pole, on liiga mugav. Miks just Ratas, ah?? — On ju Reformierakonna esileedi Kaja Kallas noor ja võimekas, ning miks peakski ta Keskerakonda valitsusse laskma, kui just Keskpartei oli see, kes moodustas EKREga valitsuse. Kui siis õnnestuks Reformierakonnal saada Isamaa nõusse, kus Isamaa jõuaks teha omapoolse kompromissi; isegi kui II pensionisamba ja maksusüsteemi parandamise puhul Reform järele ei anna, siis äkki on olemas muud teemad, kus saaks. Välja arvatud tselluloositehas, mida vaja pole. Kompromiss päästaks Isamaa renomee üldisemalt, kui ka selle erakonna võimalused järgmistel valimistel ja veel järgmistel.

EKRE

2019.a. augusti keskpaiga seisuga on EKRE probleemid praegu pidevalt päevauudistes, ning arvestades nendepoolset riiki ja rahvast lõhestavat stiili, mille hulka kuuluvad parteiliikmete rassistlikud "white power" näpumärgid,[1] fašistlikud ja juudivastased lausungid (Madisoni lausungi avaldamist nimetas Mart Helme omapäraselt "libastumiseks"),[2] Indrek Tarandi kallal toimepandud vägivalla õigustamine (á la "ta provotseeris ju!") ning seni ebaõnnestunud katsed riiklikul tasandil mõjuvõimu koondada,[3] pole ette näha EKRE olukorra paranemist ei poliitikas ega retoorikas.

[1] "OK"-näpumärgile sarnaste näpumärkide näitamise on üle võtnud äärmusparempoolsed liikumised, ning sama näpumärki kasutas kohtumajas Uus-Meremaa Christchurchi mošeetulistaja. Selliste näpumärkide näitamine ei ole juhuslik ega ekslik.

[2] Jaak Madisoni saksakeelne lausung on väga sarnane sellele, mida Natsi-Saksamaa kasutas Euroopa juutide massilise hävitamise kohta. Ei ole isegi tähtis, et tegu polnud täpselt sama fraasiga; oma valijatele ja toetajatele signaali saatmiseks piisab ka sellest, kui "JOKK"-stiilis avaldub midagi sarnast. Samamoodi ei ole see juhuslik ega ekslik.

[3] EKRE idee luua relvastatud organisatsioon 'kui politsei ja Kaitseliit rahvarahutuste haldamisega hakkama ei saa' (umbes nii), ning sellele eelnenud EKRE liikmete ja toetajate pahameel "sõjaväestatud piirivalve" 'kaotamise' pärast.[a] Ja kõige lõpuks katsed oma kohalt kangutada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Eestis tegutsevate poliitikute poolt on niisuguste signaalide tegemine poliitikas ja muidu elus väga vastutustundetu ja ohtlik nii Eesti riigile kui rahvale. Ma ei liialda.

Muu maailma näitel: Et kurjus ei võtaks uuesti võimust näiteks Saksamaal, on sealmaal natsi-ideoloogiat promovad teosed, teod ja avaldused sügavalt ebaseaduslikud ja selliste signaalide tegemise eest pannakse vangi. Mistahes laiemate valijahulkade lugupidamist soovivad poliitikud isegi ei mõtle selle peale, et teha vihkamist külvavaid avaldusi.

[a] Nimelt liideti Piirivalveamet politsei struktuuri alla ja liidetud ametitest sai Politsei- ja Piirivalveamet ehk PPA. Minu teada ei tähenda see, et piirivalve allüksus oleks mingitmoodi vähem varustatud või mingil viisil vähemprofessionaalne. Lihtsat väiksele riigile omaselt tehti ära raha ja muude vahendite kokkuhoidu silmas pidades konsolideerimine, et ei oleks struktuuride paralleelset dubleerimist. Miks EKRE (või ka Kesk) ja selle toetajad piirivalve politsei alluvusse liitmist kritiseerivad ja nimetavad seda "sõjaväestatud piirivalve kaotamiseks", on mõistatus.

Ainuke asi, kus EKRE on midagi õigesti teinud, on kohtutäiturite rolli vähendamine. Kui kohtutäiturite amet kui niisugune Eestis kaob ja nende ametile ülesandeks pandud tegevused riigi õlule seada, tekib ka vähem inimeste vaesust süvendavaid olukordi. Kohtutäiturite ameti probleemiks on algusest peale olnud sügav huvide konflikt, millest on võrsunud väga palju ebaõiglust.

Lõpetuseks on paslik tähendada, et päikesevalgus on parim desinfitseerija; vaba ajakirjandus mängib siinkohal olulist, aktiivset ja nähtavat rolli kohaliku lustratsiooni jätkuval läbiviimisel.

Siinkohal said mõtted Eesti poliitika kohta otsa, aga paistab, et praeguse seisuga sai väljendatud kõik vajalik.

Thoughts on the solitary loneliness of bigorexia

I posted this on MeWe first, but the post lacked a permalink, so had to post this here.

Lots of fancy words without any kind of scientific proof to back them up with.

In response to the linked article about #hypermasculinity #muscle #dysmorphia #bigorexia :

https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2019/jul/17/gym-eat-repeat-the-shocking-rise-of-muscle-dysmorphia

I find it strange, that when men are finally able to look as man as they can be, these stories crop up. — Often for good reason, when a person has died, and when the cause of death was preventable.

A person I know online suggested once, that men with muscle dysmorphia turn out to be bisexual or gay, though he was not able to provide any reason as to why.

The only cause I can think of (as a gay male person) for muscle dysmorphia happening and then reinforcing itself, is, that it being a solitary condition, it gets progressively worse as there is no deeply physical outlet of validation.

Sure, the men get verbal validation at the gym... But hypermasculinity perpetuated by the dysmorphia precludes the guys under its spell of slowing down and mutually, deeply and fully enjoying with one another what they've got. — Mostly because working out is all that's left for them in the end.

And then comes the end, but that, save physical/medical reasons, is caused more by the heavy weight of solitude.

Said isolation is reinforced by the highly competitive environment, low self-esteem, and the mutual trepidation of visually competitive gymgoers' masculinity and size, which was meant to convey not only strength, but also to implicitly impose the appearance of potential danger upon others, and raise fear in their hearts.

Maybe this fear of losing in a make-believe "fight" is one of the internal components that keeps them going.

This absence of inner safety in the company of able competitors makes verbal validation appear internally hollow, notwithstanding any level of truthiness in said encouragement.

Would that mean lack of sufficient positive reinforcement, or that it's turned down too easily, and then internalised as empty?

[ Like attracts like. ]

I find the solution to reaching that inner safety to be within the spiritual and physical warmth of another like person. If not in the previous relationship with someone who is too different.

Sportspeople foster long-standing relationships together, including marriage.

But I guess, the hypermasculine environment, most of all, internally, implicitly promotes loneliness even in the company of outward camaraderie. Because — how much of it is real, anyway? And with whom would it be — to the ones who have managed to insulate themselves so tightly, that they've failed to notice?

This takes me back to the unwritten tenets of hyper-individualistic and at one time patriarchal societies, in which:

• many young men have been unwisely conditioned not to speak unless spoken to; and

• beginning a meaningful contact feels like infringing on another man's personal space, equalling with heresy;

• thus blunting their overall social acuity. Perhaps I'm projecting this from own experience.

I guess that's it for now.

Myopic EU legislation

This was written in reply presumably to a person from the UK about bad EU legislation.

Stupid EU legislation: Articles 11, 12, and 13 of the proposed update to the EU Copyright Directive. In substance, these would make all websites (including YouTube) responsible for their users' uploads, whether those uploads infringe on copyrights or not. At this moment, it's the users who are responsible for their uploads, and not the websites / platforms.

Article 11 is the "link tax", and Article 13 is about upload filters.

This means, that _all_ websites and services (including YouTube), that rely on user uploads (including forums) would be required to have copyright filters on all uploads, which is censorship.

The filters are not directly in the proposed directive's wording, but the weaselly wording requires the often-erroneous filters nevertheless.

You should seriously consider asking all UK members of the European Parliament to vote against this proposed EU Copyright Directive (to be voted near the end of March) as a signal against myopic lawmaking.

If, due to a possible long extension to Article 50 of the EU treaty, the UK politicians can stand as candidates for MEPs in the next elections to the EU Parliament (due in the month of May), then I recommend, that you ask them what they think of the (still yet) proposed Copyright Directive.

In other areas, I agree with you and Rational Roundhead.

The UK's membership in the EU has protected the UK from most very bad deals that some large and powerful Asian countries "have lined up". Just look at what happened with MG Motors, and the Hambantota port in Sri Lanka.

As a member of the EU, the UK must also follow EU sanctions against enemies of the free world, which are non-free nuclear states with large territories and designs on world domination.

America is no panacea, and is culturally and geographically too far gone now to be interested in the UK. The Special Relationship is mostly symbolic with regard to trade.

Why holograms in Discovery, but none during the TOS era?

This is an attempt at an in-universe explanation, also written as a reply under a video.

Shutting holographic communication down could have been to prevent leaks (during the Klingon-Federation War), but also to allow for increased verification of a person's identity in DS9, because it was very simple to forge transmitted imagery to appear as something else.

Other reasons for not including holograms would simply be long distance and increased communications.

In the first case, a 2D picture takes less resources to encode and compress, while a holographic image can be quite bandwidth-intensive.

In the second case, the volume (amount) of communications increased to such a level, that it became impractical to permit holographic data transmission at the expense of more 2D or plain radio contact that might have been of greater importance.

After the Klingon-Federation War, many of the base stations that would have otherwise supported holographic communications, must have been destroyed by the Klingons, while existing comms antennas were unable to handle such a traffic load.

Rebuilding that network would have taken a very long time, given, that the Klingons almost got to Earth, and on presumption, that they destroyed almost everything else.

Yet another reason could be loss of knowhow and production facilities during the war, making it impossible to create new kit on a mass scale that would have supported holographic communications.

There's also the trick of looking less advanced on purpose in order to misguide potential enemies as to the level of technology a Federation starship really possesses.

Brexiti kahvel

Keegi kommentaator "Postimehe" ühe artikli kommentaaris väitis, et Euroopa Liit peab Ühendkuningriigiga läbi rääkima, et teha "vastastikku kasulik lepe nagu Norra või Islandiga."

Euroopa Liit tahabki sellist lepet nagu Norra või Islandiga (sh. ühisturg, tööjõu ja teenuste vaba liikumine jne.), aga Briti kõige kõvemad Brexiti-meelsed, kes on veidi äärmuslikumates parteides, aga keda on ka väga palju tooride partei parlamendifraktsioonis, ei taha seda, sest siis oleks see "pehme Brexit".

Kusjuures "kõva Brexit" tekitaks Briti majandusele suurt kahju kasvõi seeläbi, et Ühendkuningriik EL-ist lahkudes lahkuks ka kõigist kaubandus- ja muudest lepingutest, mille Euroopa Liit on pikkade aastate tööga läbi rääkinud. Ning kui Ühendkuningriigi majandus kannatab, kannatab ka Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide (sh Eesti) majandus.

Brexit ei ole kasulik Ühendkuningriigile, Euroopa Liidule ja vabale maailmale laiemalt.

Teine vaidlusküsimus on Iiri piir (piir Briti valduses oleva Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel), kus füüsilise piiri puudumine tagab rahu, aga seepärast, et see piir on sisuliselt Euroopa Liidu-sisene. Iirimaa ehk Iiri Vabariik tahab, et tema ja Põhja-Iirimaa vahel füüsilist piiri jätkuvalt ei oleks peale Ühendkuningriigi võimalikku Euroopa Liidust lahkumist, ning Euroopa Liit seisab südikalt väikeriigi õiguste eest.

"Pehme Brexiti" asemel tehti "diil", aga see just hääletati maha seepärast, et (1) paljude tooride meelest pole see "õige" Brexit, sest see "diil" oleks ka "pehme", ning (2) leiboristid ei taha nagu üldse Brexitit ja leiboristide juhile Jeremy Corbynile ei meeldi Peaminister Theresa May' poliitika silmaotsastki.

Viimase asjaolu tõttu loobib temagi May' kodaratesse kaikaid, lootuses, et võib-olla äkki tehakse uued üldvalimised, kus Corbyn peaministri-positsioonile kandideerida saaks.

Õnneks kukkus äsjane May-vastane umbusaldushääletus läbi. — Ja nii ongi suur osa Briti rahvast koos Peaminister May'ga kahvlis: vanamoodi nagu ei taha, aga uutmoodi ei saa ka :-)

Üks lahendus oleks Brexit uue referendumi asemel lihtsalt tühistada.

Teised lahendused on huvitavamad, aga nendest ma ei kirjuta.

Trains and roads in Europe and America

This was in reply to a comment in YouTube about trains.

The reason that European high-speed train routes from London to Athens and Paris to Athens are not there, is, because they have not been built yet. A lot of it had, and still has plenty to do with world history.

Romania and Bulgaria joined the European Union in 2007, and this formally connected Greece with the rest of the Union on contiguous land. Romania and Bulgaria have yet to join the Schengen Area.

Italy's problems have more to do with mismanagement of their money, and Greece is only slowly emerging from its debt crisis (due also to then-really-bad finances).

Now that there's Brexit, the UK's position with regard to future rail connections to the rest of the EU is uncertain.

In the U.S., the Insterstate Highway System was built, because Dwight D. Eisenhower and other leading politicians noticed, that existing roads were below standard to support a modern state; the historic Route 66 was particularly overused. While the congestion of Route 66 supported all manner of roadside businesses and livelihoods, then it was also an infrastructure bottleneck.

On the other hand, the flipside to having built the Interstate Highway System is, that a large number of private traffic and short-haul business moved to the asphalt, with rail infrastructure displaced — "thanks" in no small part to then-the Big Five automakers greasing the wheels of politicians. Perhaps less intentionally, but with greater disruptive effect, rail got sidelined by airplanes and jumbo jets. The latter reduced travel times so much, that the jets and the Interstate in combination substantially decreased demand for passenger rail services, reducing the status of rail in America the even further.

To the best of my knowledge, California's problems with high-speed rail have been related to the politics almost anywhere in the U.S. of habitually not wanting to dish out enough taxpayer money for any large project, while at the same time, nursing pipe dreams of federal funding, when the state (any state) is legislated and governed by one party, and the federal government by another.

Miks Eestis perearsti juurde ei saa, ning miks perearsti juures ei käida

Perearstide kättesaadavus on kehv, kuna nad ei ole motiveeritud haigeid visiiditasuta vastu võtma, ning seetõttu on kõik tasuta ajad umbes.

Tasulised ajad on seevastu kohe järgmine päev saadaval, ning vähem kannatlikud, kui ka vähem maksuvõimelised patsiendid on selle ahne skeemi lihtsalt läbi näinud ja lähevad otse EMOsse, kus visiiditasu on väiksem kui visiiditasu ahne perearsti juurde, ning patsient võib suhteliselt kindel olla selle peale, et ta tõsisema häda puhul samal päeval läbi vaadatakse.

Eraldi vajab äramärkimist ka see, et EMOsse pöörduvad pigem ravikindlustuseta inimesed, kellele perearsti visiiditasu nagunii üle jõu käib. Kui see grupp inimesi saaks automaatselt ja igasugu lisatingimusteta^* teistega võrdse ravikindlustuse ja igasugustest visiiditasudest vabastuse, väheneks EMOsse pöördumine tunduvalt. (Loodame, et nii läheb, kui näiteks seadusandja kunagi selle reegli vastu võtab.)

Teine probleem on nõue saada saatekiri eriarsti juurde, mis osaliselt ajabki umbe perearstide vabad ajad.

Kolmas probleem on see, et tasuta vabad ajad ajavad umbe pensionärid. Nii neid kui ka noori ja tööealisi patsiente silmas pidades tuleks teha kõikide EMOde läheduses olevad eraldi 24/7 tervisekeskused, kuhu pöördudes saaks inimene (vanusest sõltumata) kohe läbi vaadatud ja hinnatud, et millist ravi on tarvis, ning et kas on tarvis viia haiglasse. Niimoodi lahendataks ära EMO-arstide ülekoormatus.

Neljas probleem on tõenäoliselt pearaha. Õigem on mistahes Haigekassast tulev raha siduda patsiendi visiidiga, et arst oleks motiveeritud võtma vastu patsiente, kes tasulisel visiidil käia ei saa.

^* lisatingimused — nagu praegu kehtiv töö otsimise nõue registreerimata töötutele. Võeh. Kuidas nad siis tööle saavad minna, kui nad haiged on, aga abi ei saa, sest nad on töötud, ning ei saa "aktiivselt tööd otsida", kuna nad on haiged??