kolmapäev, 14. juuli 2021
Nukitsamehe natuke kaasajastatud variant
Postitatud paar minutit varem siin
Long story short: Õde-venda Iti ja Kusti läksid metsa marjule ja eksisid ära, aga sattusid kurja nõia hurtsikusse, kus kõigil olid sarved peas. 5G antennid, noh.
Nõid ja vanamees olid pereväärtuste suured toetajad, nii et nad olid valmis treinud lausa kolm last: kaks vanemat poega Mõhk ja Tölpa: "Üks laisk, teine loll!!!11" (mõlemad perverdid) ja kolmas oli Nukitsamees, aga tal olid nooruse tõttu veel 2.5G sarved. Õieti sarvekesed.
Omavalitsus, kus mets, polnud see, kust Iti ja Kusti pärit olid. Niisiis selle natuke korrumpeerunud omavalitsuse abil ja mahitusel "adopteeris" nõid Iti ja Kusti, et saada veel rohkem lasteraha.
No ja kui omavalitsuse lastekaitsetädikesed enam ei vaadanud, pani nõid Iti ja Kusti orjatööle ja tegi neile palju haiget.
Iti ja Kusti põgeneda ei saanud, sest ümberringi on hirmus, kõrge mets, mis kubiseb huntidest.
Nukitsamees kiusas ka Itit (tõmbas vist juustest), kuid Kusti kaitses Itit, mille eest Kusti sai Nõialt kõvasti sugeda. Iti suutis kõigest hoolimata väikse Nuktisamehe vastu õrn olla ja Nukitsamehel tekkis kasuvenna ja -õe vastu kiindumus.
Aga järsku avastas keegi suure kullapaja ja kogu pereväärtuste eest seisev pesakond läks ahnelt kullapada välja kaevama. Sarvik vanamees samuti.
Nukitsamees jäeti omapead.
Iti ja Kusti kasutasid võimalust ja põgenesid ära. Nukitsamees põgenes neile järele, mispeale kraaksus vares pereväärtuste eest nii väga seisvale ja suure himuga rahapaja ümber askeldavale nõiaperekonnale, et näe, lapsed on ula peal.
Hakkas suur tagaajamine, kuid Iti, Kusti ja Nukitsamees jõudsid veel õigel ajal metsast välja. Selgus, et nõiaperele päikesevalgus eriti ei meeldinud.
Iti, Kusti ja Nukitsamees jõudsid õnnelikult koju, aga Nukitsamees tundus kõigile väga räpakas. Selge see, et väikelaps ja orb, kuigi sarvedega, oli oma vanas peres väärkoheldud (räpakas, noh).
Laps pesti puhtaks, pandi puhtad riided selga-jalga ja anti korralikult süüa.
Nõialt ja Nõid-vanamehelt võeti vanemlikud õigused ära ja Iti ja Kusti pere ajas adopteerimispaberid korda ja laps jäeti perre.
Aga Nukitsamehe 2.5G sarvekesi kuidagi eemaldada ei saadud. Prooviti igat moodi, viilides ja saagides nukitsad 2G, siis 1G ja siis 0G suuruseks, aga sarved kasvasid kähku tagasi.
Lõppu ma hästi ei mäleta, aga Nukitsamees sai sarvedest mingi ime läbi lahti (ta sai juhuslikult haiget ja nuttis esimest korda siiralt).
No ja nii elasid kõik õnnelikult elupäevade lõpuni.
Epiloog:
Mis nõiast sai, ei ole täpselt teada, aga nähtavasti viidi kogu laste väärkohtlemise asi politseisse, mille tagajärjel mõisteti Nõid laste orjastamises ja väärkohtlemises süüdi ja kohus andis jälle liiga leebe karistuse. Nõial oli palju tegemist vangiminekuga ja ta puksis vastu. Aga lõpuks läks.
Nõid-vanamees viidi nõukogude atmosfääri ning kurjade ja õelate hooldajatega haisvasse hooldushaiglasse (mõistagi surema).
Mõhk ja Tölpa said kaasosalistena kahepeale paar kuud + tingimisi. Tsoonist väljudes viidi nad sotsiaalkorterisse ja ühiskondlikult kasulikule tööle. Sest Tallinn aitab. Kasu nendest midagi ei olnud, nii et kõik saadeti sunniviisiliselt hullumajja.
Kuna nõiapere hoidmine oli kulukas, kuulutati nõrgamõistuslikkuse diagnoos valeks ja nad saadeti kõik nõiamajja tagasi.
Aga ahned bürokraatiast mitte väga kaugel olevad kelmitädikesed kuskilt naabermetsast nihverdasid vahepeal nõiapere ID-kaardid endale. Järsku toimus nõiamajas tulekahju. Kuna vingu- ja suitsuandurit majas polnud, põlesid kõik maha, aga mets imekombel pääses. (maja oli lagendikul, tulekahju talvel)
Tulekahjust ja surmadest teatasid kelmidest tädikesed alles peale seda kui olid jõudnud nihverdada surnud nõiapere ID-kaartidega korrumpeerunud notari juures ära nõiapere kõigi liikmete testamendid endale; tädikesed olevat olnud "nõiapere kauaaegsed sõbrannad" ja lausa "ainsad pärijad". Loomulikult lasid nad nõiapere surnukehad kremeerida.
Nii sahkerdasid nõiapere ID-kaartidega kelmitädikesed nõiapere varanduse endale ja müüsid metsa metsafirmale maha, et see saaks harvesteridega lageraiet teha.
Mis rahapajast sai, ei ole teada, sest keegi sellest Muinsuskaitseametile ei hinganud.
pühapäev, 9. mai 2021
Food on the cheap in Tallinn, Estonia (May, 2021)
Inspired by a video under which I wrote a comment.
This post applies, when one is on a very, very tight budget. The Grossi store in Tallinn has the "Säästusai" white bread (sai) for 18 cents/220g. Maxima and Grossi have cheap pasta (macaroni) for 20 cents per 400g pack. Grossi has some kind of a tomato paste at 54 or so cents for a tiny jar. Tin cans of beans or chickpeas can be between 55 cents (on a good day in Maxima), but usually hover around 65–75 cents. Grossi has one or two kinds of ground tea that's below one euro/pack, too. If memory serves, cooking oil can be around 1€ or so. Prisma has the best prices for a pack of broth / bullion cubes (puljongikuubikud). Prisma has the best big-store prices, while Selver is the most expensive. Prisma has the best website, which also has an English-language section. All products available at Prisma are searchable. For comfort food at affordable prices, Prisma has "Xtra" crisps (potato chips) that are at 1.10€, with the best price-to-weight ratio. Maxima has the cheapest 100g slates of chocolate (45 cents), and both Grossi and Maxima have the cheapest lemonades (fizzy sugary drinks). Grossi usually has the most affordable ice creams, though Prisma can sometimes have really good sales for certain ice creams.
This post applies, when one is on a very, very tight budget. The Grossi store in Tallinn has the "Säästusai" white bread (sai) for 18 cents/220g. Maxima and Grossi have cheap pasta (macaroni) for 20 cents per 400g pack. Grossi has some kind of a tomato paste at 54 or so cents for a tiny jar. Tin cans of beans or chickpeas can be between 55 cents (on a good day in Maxima), but usually hover around 65–75 cents. Grossi has one or two kinds of ground tea that's below one euro/pack, too. If memory serves, cooking oil can be around 1€ or so. Prisma has the best prices for a pack of broth / bullion cubes (puljongikuubikud). Prisma has the best big-store prices, while Selver is the most expensive. Prisma has the best website, which also has an English-language section. All products available at Prisma are searchable. For comfort food at affordable prices, Prisma has "Xtra" crisps (potato chips) that are at 1.10€, with the best price-to-weight ratio. Maxima has the cheapest 100g slates of chocolate (45 cents), and both Grossi and Maxima have the cheapest lemonades (fizzy sugary drinks). Grossi usually has the most affordable ice creams, though Prisma can sometimes have really good sales for certain ice creams.
Survey company gift certificate
OTOH, Norstatpanel, which is a survey company, offers only Selver gift certificates ("Partner kinkekaart") for completed surveys. Norstatpanel is free to sign up with, and the survey company needs to know the participant's name, phone number, and home address in Estonia. This is likely meant to prevent fraud, and verify a person's identity. On their website, you'll need to reach at least 83 points to order a 5€ gift certificate. This takes filling several surveys, which are usually in Estonian or Russian. They also have a mobile app, though some surveys must be filled in desktop computers. The Partnerkaart gift certificate is a printable PDF via e-mail that is sent within three weeks of ordering. You can get a different gift certificate for Circle-K, or a bookstore, but Partnerkaart is the only one that a person can use in a grocery store, which happens to be Selver. The Partnerkaart gift certificate for Selver (the store in the chain that sells groceries) is reusable for as long there is money left on it. One can check how much money a gift certificate has, at the Partnerkaart website (Estonian or Russian only). For that, you'll need an ID card, Mobile ID, or SmartID to sign in and verify your identity. These authentication services obviously requires a valid Estonian residency.Return bottles, get cash
Returnable bottles of water, fizzy drinks, tonics, and beers (but not wine and vodka) can get one a small paper cheque from reverse vending machines, with a sum printed on it. Cashiers in a nearby store exchange that for cash (they get the cheque and you the cash), or one can use that cheque to buy stuff in a shop, and/or get a price reduced from the total with money purchases. Each bottle or can is 10 cents, so two returned bottles can get one pack of pasta for 20 cents, for example. If you've bought less than the sum on the cheque, the cashier will return the unused difference in cash (usually coins). Banknotes are given in exchange only, if the unused sum on the reverse vending machine cheque is greater than five euros; all depends on how many bottles have been returned. The reverse vending machine bottle cheque can be good from 30 days to 3 months, I think, and is valid only in the store near which the bottles were returned to. Beware the terrible smell near some reverse vending machines. The reverse vending machine sections near Prisma stores are some of the cleanest.Best prices on medicines
For the best deal on medicines, check out raviminfo.ee. It's only in Estonian, but if there is something specific you need from a pharmacy, you can make a search (otsing), and limit that to the big city or county you live in. If you have a favourite pharmacy that serves you in English (still good to know Estonian), then ask for generic drugs, if a doctor has only specified the type of medicine in your prescription, and not its brand name.
Sildid:
Eesti,
Estonia,
In English,
inglise keeles,
toit
Miks esoteerika on Eestis nii popp
minu Redditi-postitusest
Disclaimer/Lahtiütlus: UFO-teema kuulub tänapäevani suuremalt jaolt esoteerika ja konspiratsiooniteooritate valdkonda. Palun ärge uskuge kõike, mis teile sel ja teistel uhhuu-teemadel jahutakse, iseäranis anonüümseid postitusi.Soovitan tõsiselt lugeda, vaadata ja kuulata tõsiseltvõetavaid ja respektaableid väljaandeid (ERR, Postimees) ja mõelda oma peaga, ning mitte pimesi uskuda (anonüümseid) postitusi ning inimesi (sh poliitikuid, millistest suurem hulk on äärmuslike vaadetega), kes vandeseltslaslikult ja/või salapärasel hääletoonil räägivad asjadest "mida nemad teile ei räägi, ega taha, et teie teaksite...", ning kes avalikult pröökavad "süVaRiiGiSt".Niisiis... Eesti raamatupoodides on alati olnud väga kirev esoteerikasektsioon. Üleminekuajal, peaaegu et vahetult enne iseseisvuse taastamist olid esoteerika-teemalised eestikeelsed ajakirjad ja ajalehed putkades laialdaselt müügil, ning nad oli tolle aja kohta väga huvitava sisuga. Vähe sellest: rohkelt UFO-jutte oli samal ajal nii "Horisondis" (tõsine teadusajakiri) kui "Põhjanaelas" (noorteajakiri, mis keskendus ulmele ja fantastikale). Head seletust eestlaste konkreetselt UFO-huvile ei ole. Üleminekuperiood Eestis tekkis XX sajandi kaheksakümnendate lõpul, kui oli glasnost, mis kehtis Nõukogude perioodil Gorbatšovi ajal: kõigest rääkida veel ei saanud, aga osadest asjadest juba sai. Seega Eesti vabaks-saamine oli perioodikas (ajalehed-ajakirjad) tundlik teema, sest iseseisvus polnud veel saavutatud ja Nõukogude väed veel sees, aga UFOdest sai kirjutada küll ja veel. Regiooniti oli UFOdest kirjutav perioodika kaootiline, sest näiteks Tallinna putkades ei saanud seda materjali, mida Tartus või Põlvas, ning vastupidi. Eestlaste esoteerika-huvi algas tegelikult vist juba palju varem, ilmselt vanade eesti muinasjuttudega — igast "Ennemuistsed lood", kus paranormaalsed ja hauatagused ilmingud olid väga levinud. 1980ndatel (sh. 1980ndate lõpp — 1990ndate algus) levisid kvaliteetsed raamatuseeriad eri rahvaste muinasjuttudest. Üks seeria oli väiksematele kooliealistele lastele, kus pealkirjad olid Eesti kalligraafi Villu Tootsi joonistatud. Teine seeria oli siis väiksemas formaadis ja kõlbas lugemiseks vanematele lastele. Kummagi seeria nime ma kahjuks ei mäleta. "Põhjanaelas" oli mingil perioodil üldse erakordselt hea sisu, kus Eesti noorte enda tehtud Väga Head™ koomiksid maavälisest elust. Üks koomiks oli puhta värviline ja väga tõsine, ning rääkis tulnukate tsivilisatsioonist Kuu sees (!) ja maalaste katsetest Kuu ära vallutada, ilmselt, et krabada endale sealne tehnoloogia, ning et töösturid saaksid pururikkaks. Sellest tuleks nii hea ideega teha mingi animafilm vms. Teine koomiks oli mustvalge ja huumor, aga mitte halvem: üks Eesti jõmm saab tulnukaga suureks semuks ja suurem osa ajast möödub (mõlemal) purjus peaga mööda ilmaruumi tuulates; nad teevad pummelungi ja kooserdavad oma laevukesega ringi, kuni ufo-politsei nad ebamäärase lennutrajektoori eest vahele võtab. Lõpuks kui mees koju jõuab, on Eesti jõmmi jaoks paaripäevasest ringuitamisest Maa enda peal möödunud vahepeal mitu aastat (kui mitte paar aastakümmet). Mingi ime läbi oli tal naine ikka veel sama. Lastele mõeldud perioodika ja ajalehed ei jäänud ka maha: ühes, näiteks, oli Disney koomiksiseeria "Must Auk" (põhines Disney' filmil "The Black Hole"), mis oli täitsa hea. Süvariigi- ja vandenõude-teema avas hoopis fiktivine telesari "Salatoimikud", mis 1990ndatel oli üks vaadatuimaid telesarju nii Eestis kui ka mujal. Nõidade kultuse otsa tõmbas lahti TV3 saade "Eesti Nõiad", mis oli täitsa tore. Seejärel tekkis "Nõidade tuleproov" (välismaiste "tõsielu"-meelelahutuse eeskujul). Siis tuli "Halloo, Kosmos!", mis oma formaadilt oli tegelikult väga professionaalne. Intervjueeritavaid oli nii palju, et sinna sattus ka mõni väga kahtlane tegelane.
Sildid:
esoteerika,
fiktsioon,
science fiction,
Ulme
esmaspäev, 26. aprill 2021
Why Spock used the Vulcan proverb about Nixon in Star Trek VI
This is a reply in a comment thread to a YouTube video.
I've meant to offer a reverse interpretation re Nixon for two or so years since this comment (or another one like it), but only now got myself to write it.
Spock's Vulcan reference to Nixon suggests, that after the devastating accident on the Klingon moon Praxis, Klingon Chancellor Gorkon as a politician was suddenly on precarious ground. Nixon might have felt his re-election efforts to be like that, when he sought a second term in office.
(Nixon's China visit was throughout 21–28 Frebruary 1972, the break-in at the Watergate hotel was on June 17 of that year, and plans to wiretap the Watergate complex were drawn up in January by Nixon re-election officials.)
Spock then suggests, that if the peace overture is not accepted by the Federation, the Klingons might seek to acquire Federation technology through force.
As it was, Chancellor Gorkon would have none of it, and that would further set the stage for his toppling. — Think a Bat'leth fight by a challenger to the throne.
Aware of this, Gorkon then went to the Federation in a last-ditch effort to prop up his position and maybe save his life, in the hopes, that there would not be any co-conspirators onboard the Enterprise, and then later on Earth.
pühapäev, 18. oktoober 2020
Hallist passist ja topeltkodakondsusest
Alo Raun avaldas hiljuti artikli, milles ta soovitas hallipassi-staatuse ära kaotada. Kuna artikkel on maksumüüri taga, eeldus kommentaaridest, et tegemist oli topeltkodakondsuse pakkumisega.
Mistahes topeltkodakondsuse ideed mina ei toeta.
Kodakondsus ei ole kingitus, ning selle mistahes "kinkimine" justkui nulliks ära nende vene emakeelega Eesti kodanike pingutused kodakondsuse saamise nimel õppida ära eesti keel ja anda kodakondsuseksam: paljud inimesed pingutasid ja siis näevad nad, et mingi kohort saab Eesti kodakondsuse täiesti niisama. Nii ei lähe.
Seni suhteliselt paralleelse haridussüsteemi puhul on asjad keerulisemad, sest seal määrab palju näiteks ka õpetajate keskmiselt kõrge vanus.
Ülal pidada 100% venekeelset haridust on kallis ja aastatepikkused liikumised selle nimel, et osa antavast haridusest oleks eestikeelne, on tervitatavad.
Olen siiski leidnud, et parem on ülal pidada (osaliselt) paralleelset haridussüsteemi Eesti Vabariigi poolt kui et seda kaotada, sest siis hakkaks moel või teisel tegema Vene Föderatsioon. — Muidu Eesti-poolse venekeelse hariduse puudumisel võib tekkida mingi põrandaalune VF haridussüsteemil põhinev liikumine, mida oleks oluliselt raskem kontrollida. — Sõltumata tõsiasjast, et paljud venekeelsed lapsevanemad soovivad oma lapsi panna eesti kooli. Paljud jah, aga mitte kõik.
Läti otsustas üle minna ühe ropsuga lätikeelsele haridusele, kuid nähtavasti osutus Lätis asjastus paremaks.
Sest leidub arvukalt ka selliseid peresid, kellel tekib tugev vastumeel, kui venekeelne kool suuremal määral järsku ära kaotatakse. Seetõttu venekeelne haridus niipea ei kao. Järk-järgult on asju lihtsam korraldada. Riigigümnaasiumid on väga tore ettevõtmine.
Soome, Belgia või Kanada kakskeelsuse mudelit üle võtta ei ole Eesti väikest rahvaarvu ja okupatsiooni ajal toimunud venestamist silmas pidades praktiline, sest oletatava (hüpoteetilise) seadustatud kakskeelsuse puhul võivad esile tulla okupatsiooniaja ebameeldivamad elemendid, mida ma tagasi ei taha.
Kakskeelsete lääneriikide mõned elemendid võib-olla saab üle võtta, aga mitte kõik. Sest tegelikult on Eesti mitmes mõttes juba lääneriik. (Seda lääneriik-olemist murendab küll praegune valitsus, kuid kunagi möödub seegi.)
Praktiliselt on Eesti naguni kakskeelne ja laiemalt mitmekeelne (+inglise keel).
Omaette huvi pakub samuti eestis kõneldava vene keele erinevus Venemaa vene keelest, ning seetõttu on eesti vene keele edasist arengut huvitav jälgida.
Kõike arvesse võttes on Eestil mõistlikum jätkata oma tee rajamist ja arendamist.
Mistahes topeltkodakondsuse ideed mina ei toeta.
Kodakondsus ei ole kingitus, ning selle mistahes "kinkimine" justkui nulliks ära nende vene emakeelega Eesti kodanike pingutused kodakondsuse saamise nimel õppida ära eesti keel ja anda kodakondsuseksam: paljud inimesed pingutasid ja siis näevad nad, et mingi kohort saab Eesti kodakondsuse täiesti niisama. Nii ei lähe.
Seni suhteliselt paralleelse haridussüsteemi puhul on asjad keerulisemad, sest seal määrab palju näiteks ka õpetajate keskmiselt kõrge vanus.
Ülal pidada 100% venekeelset haridust on kallis ja aastatepikkused liikumised selle nimel, et osa antavast haridusest oleks eestikeelne, on tervitatavad.
Olen siiski leidnud, et parem on ülal pidada (osaliselt) paralleelset haridussüsteemi Eesti Vabariigi poolt kui et seda kaotada, sest siis hakkaks moel või teisel tegema Vene Föderatsioon. — Muidu Eesti-poolse venekeelse hariduse puudumisel võib tekkida mingi põrandaalune VF haridussüsteemil põhinev liikumine, mida oleks oluliselt raskem kontrollida. — Sõltumata tõsiasjast, et paljud venekeelsed lapsevanemad soovivad oma lapsi panna eesti kooli. Paljud jah, aga mitte kõik.
Läti otsustas üle minna ühe ropsuga lätikeelsele haridusele, kuid nähtavasti osutus Lätis asjastus paremaks.
Sest leidub arvukalt ka selliseid peresid, kellel tekib tugev vastumeel, kui venekeelne kool suuremal määral järsku ära kaotatakse. Seetõttu venekeelne haridus niipea ei kao. Järk-järgult on asju lihtsam korraldada. Riigigümnaasiumid on väga tore ettevõtmine.
Soome, Belgia või Kanada kakskeelsuse mudelit üle võtta ei ole Eesti väikest rahvaarvu ja okupatsiooni ajal toimunud venestamist silmas pidades praktiline, sest oletatava (hüpoteetilise) seadustatud kakskeelsuse puhul võivad esile tulla okupatsiooniaja ebameeldivamad elemendid, mida ma tagasi ei taha.
Kakskeelsete lääneriikide mõned elemendid võib-olla saab üle võtta, aga mitte kõik. Sest tegelikult on Eesti mitmes mõttes juba lääneriik. (Seda lääneriik-olemist murendab küll praegune valitsus, kuid kunagi möödub seegi.)
Praktiliselt on Eesti naguni kakskeelne ja laiemalt mitmekeelne (+inglise keel).
Omaette huvi pakub samuti eestis kõneldava vene keele erinevus Venemaa vene keelest, ning seetõttu on eesti vene keele edasist arengut huvitav jälgida.
Kõike arvesse võttes on Eestil mõistlikum jätkata oma tee rajamist ja arendamist.
reede, 10. jaanuar 2020
"Rekka" ja "latte" ning "Afghanistan" ja "Kabul" eesti keeles
Eesti keeles on sõna rekka alati olnud kahe k-tähega ja latte alati kahe t-tähega — nende kahe sõna suhtes ÕS-i enda "soovitusi" väga sõna-sõnalise tõena võtta ei maksa.
Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.
On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.
Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).
Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.
Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.
Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.
Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.
Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).
Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.
Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".
Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):
"Afgánistan" ja "Kaabul".
Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.
Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.
Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.
Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.
E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.
Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.
Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).
"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').
Striim ja mitte "voog" / "voog-".
Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:
Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.
Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!
Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.
On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.
Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).
Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.
Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.
Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.
Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.
Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).
Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.
Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".
Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):
"Afgánistan" ja "Kaabul".
Värdsõnu informaatikast:
Õiged variandid on rasvases kirjas.Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.
Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.
Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.
Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.
E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.
Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.
Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).
"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').
Striim ja mitte "voog" / "voog-".
Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:
Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.
Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!
kolmapäev, 1. jaanuar 2020
Alternativajalugu: Mis oleks juhtunud, kui miljarditehas oleks rajatud, aga oleks läinud pankrotti?
Kommentaari võib leida kuskilt siit ka
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.
See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.
Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.
Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).
Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.
See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.
Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.
Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).
Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.
Tellimine:
Postitused (Atom)
