Tallinna auto- ja trammiteede praegune seis on selline, et uhiuute trammide kasutamine ei ole lihtsalt mõeldav. Ning veel "tasuta transpordiga" lisanduvad tegelinskid, kelle õõvastav odöör omale iseloomulike heitgaasidega hõljub mitme sülla kaugusele. Et milleks uued trammid, kui need lõpuks ka "ära märgistatakse"?
Peale selle kestavad trammid hea hooldusega väga pikka aega ja seetõttu võib trammipark nii tehnoloogiliselt kui ka stilistiliselt aeglaselt vahetuda.
Kui oleks alles jäetud ja renoveeritud need Tatra T4 sõiduvahendid, siis nostalgiahõng kestaks isegi kauem :-)
Trammiromantikast...
Nagu kindla stiiliga musta värvi taksod Londonis, määrab ühistransport päris selgelt ka Tallinna näo ja seega paneb ka siinne veerem oma märgi maha. See ei pruugigi paha olla, sest selle järgi tunneb nii piltidelt kui filmit ära tuttava linna.
KT4 tramme saaks võtta kui omamoodi klassikat, kaasaega ja modernsust eelmise sajandi lõpuveerandist — mis kokku võttes ühendab üleminekuvahendina peamiselt puidust Kopli ja Kalamaja ennesõjaaegse stiili, XX sajandi modernsuse ja ilmetuse vaheldumise (Lasnamäe jt 1980ndate hooned), ning XXI sajandi postindustrialismi (Kesklinna City), avaldudes esimesele ja viimasele kontrastsena ja sulandudes ühte keskmisega.
Võrreldes mistahes tulevikutrammidega, mis viivad minevikust tulevikku ja tagasi, mõjuvad KT4 trammid oleviku eri faaside vahel laveerijatena.
Seda stiili muutumatust võib nimetada omamoodi paigalseisuks (v.k. застой).
Ma mõistan, kui inimestel on soovi, et Tallinn näeks läbi trammide modernsem välja, kuid kas praegune poliitiline seis (sest edasiminekuks seda nimetada ei saa) uute trammide asja lõpuni viia jõuab, on kaheldav.
P.S.
Trammiostu CAFilt ma ei toeta, sest nende trammid on mõnede sildade-estakaadide jaoks liiga rasked, st. ei vastanud tegelikele tehnilistele tingimustele. Lisaks pole veeremit Tallinna trammiteedel üldse testitud.
Kuvatud on postitused sildiga ühistransport. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ühistransport. Kuva kõik postitused
reede, 24. mai 2013
neljapäev, 23. august 2012
E-sõidupiletist ja palju muud
Lugu inspireeris kirjutama Delfis avaldatud uue aasta Tallinna ühistranspordi hinnakirja artikkel, mille kommentaar venis nii pikaks nagu seesinane. Lõpuks otsustasin selle Delfis mitte avaldada.
See tallinlaseks ja mittetallinlaseks liigitamine on väga tõenäoliselt põhiseadusevastane ja ilmselt jõuab see otsaga Riigikohtusse, kui keegi aktiivne kodanik meie niigi leebele õiguskantslerile avalduse esitab.
Üleskutse teiste omavalitsuste poolt tallinlastele hinda kergitada on just see, mida keskerakondlikud tegelased tahavad, et tekiks inimeste (tallinlased vs mittetallinlased) ja regioonide (Tallinn vs Tartu jne) vahel lõhe ja käärimine. Arvake ära kolm korda, kelle ja mille eesmärke see teeniks.
Eestlasi ja eestimaalasi peab ühendama ühtsus, mis selle võõra võimu Tallinnas valimiste kaudu eemaldaks. Kasvõi erakorraliste valimiste kaudu, mille kuulutaks välja näiteks valitsus.
Kuna piletisüsteemi üle hoiab kontrolli ebausaldusväärne linnavalitsus, mida juhib partei, mis juba Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates ebausaldusväärne, ei ole välistatud, et selle e-kaardi ümber keerlevad isikuandmed saavad olema hallatud ebausaldusväärsete isikute (jõudude) poolt — sest ma sain asjast niimoodi aru, et iga e-sõidukaart seotakse nimeliselt (on ka teisigi alasid, kus Eesti elanike isikuandmete turvalisus võib olla küsimärgi all). Siin oleks kindlasti oma sõna öelda vähemalt Andmekaitseinspektsioonil.
Tallinna "oma" sõidukaart loodigi vist seetõttu, et ID-kaardi süsteemi haldab riik.
Ideaalis ei oleks selline e-kaardi bussisõidusüsteem paha, kuid kaardid ei tohiks olla nimelised, vaid numbrilised, nagu see on praegu mobiilikaartidega. Samamoodi võiks nimega sidumine olla puhtalt vabatahtlik.
Pole vahet, kas tasuline või tasuta bussiõigus, peab see olema ühe hinnaga kõigile ja soodustused kehtiksid registreeritud elukohast sõltumata näiteks vaid lastele ja tõepoolest väga eakatele inimestele ("noored pensionärid" ei loe).
Keskerakondlik Tallinn on seda bussipiletihinda ise eri põjuseid ettekäändeks tuues jõudsasti tõstnud ja ise seega hinnatõusu tekitanud, ajades paljud inimesed ühistranspordist autodesse ja vähendades sedasi sotsiaalselt vähekindlustatud ausate inimeste liikumisvõimalusi.
Bussipileti hind läks teenuse kvaliteediga võrreldes nii kõrgeks, et ajaga kaasas käiv elanikkond muretses endale esimesel võimalusel isikliku sõiduvahendi, mis suurel määral muutuski tugeva keskklassi välimäärajaks. Mingitest rikkuritest juttu ei ole — ringi sõidavad kõige tavalisemad inimesed tehes oma igapäevaseid käike. Kokkuvõttes sai autoga liikumine kiirem, puhtam ja mugavam. Ning mis kõige olulisem — palju odavam.
Riigikogu peaks samas seaduseid täiendama ja täpsustama, et Tallinnas sellised JOKK-skeemitamised lõppeksid; eeldatavalt mingi tõsise sanktsiooniga, mille rakendamise üle otsustaks kohus. Üks Eesti elanik "Postimehe" arvamusküljel näiteks juba nõudis Tallinna võimu ülevõtmist valitsuse poolt, et normaalne elu/rütm taastuks.
Ja veel:
1955. aastal keeldus Ameerika Ühendriikides naine nimega Rosa Parks istumast bussis mustade jaoks mõeldud sektsiooni, mis tegu alustas USA-s liikumist rassilise eraldatuse lõpetamiseks ja afro-ameeriklastele kodanikuõiguste nõudmise rahumeelse liikumise alguseks.
Aktsioon oli alustajate poolt rahumeelne ja levis üle kogu riigi.
Selle kõigega seoses tuleb öelda, et seadus on võrdne kõigile ja Tallinna linna-poolne nii autosõitjate kui autota inimeste vastandamine läbi BUS-radade,
ning
pealinna poolt tallinlaste ja mittetallinlaste vahel vahettegemine peab lõppema.
Mõõt on täis.
See tallinlaseks ja mittetallinlaseks liigitamine on väga tõenäoliselt põhiseadusevastane ja ilmselt jõuab see otsaga Riigikohtusse, kui keegi aktiivne kodanik meie niigi leebele õiguskantslerile avalduse esitab.
Üleskutse teiste omavalitsuste poolt tallinlastele hinda kergitada on just see, mida keskerakondlikud tegelased tahavad, et tekiks inimeste (tallinlased vs mittetallinlased) ja regioonide (Tallinn vs Tartu jne) vahel lõhe ja käärimine. Arvake ära kolm korda, kelle ja mille eesmärke see teeniks.
Eestlasi ja eestimaalasi peab ühendama ühtsus, mis selle võõra võimu Tallinnas valimiste kaudu eemaldaks. Kasvõi erakorraliste valimiste kaudu, mille kuulutaks välja näiteks valitsus.
Kuna piletisüsteemi üle hoiab kontrolli ebausaldusväärne linnavalitsus, mida juhib partei, mis juba Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates ebausaldusväärne, ei ole välistatud, et selle e-kaardi ümber keerlevad isikuandmed saavad olema hallatud ebausaldusväärsete isikute (jõudude) poolt — sest ma sain asjast niimoodi aru, et iga e-sõidukaart seotakse nimeliselt (on ka teisigi alasid, kus Eesti elanike isikuandmete turvalisus võib olla küsimärgi all). Siin oleks kindlasti oma sõna öelda vähemalt Andmekaitseinspektsioonil.
Tallinna "oma" sõidukaart loodigi vist seetõttu, et ID-kaardi süsteemi haldab riik.
Ideaalis ei oleks selline e-kaardi bussisõidusüsteem paha, kuid kaardid ei tohiks olla nimelised, vaid numbrilised, nagu see on praegu mobiilikaartidega. Samamoodi võiks nimega sidumine olla puhtalt vabatahtlik.
Pole vahet, kas tasuline või tasuta bussiõigus, peab see olema ühe hinnaga kõigile ja soodustused kehtiksid registreeritud elukohast sõltumata näiteks vaid lastele ja tõepoolest väga eakatele inimestele ("noored pensionärid" ei loe).
Keskerakondlik Tallinn on seda bussipiletihinda ise eri põjuseid ettekäändeks tuues jõudsasti tõstnud ja ise seega hinnatõusu tekitanud, ajades paljud inimesed ühistranspordist autodesse ja vähendades sedasi sotsiaalselt vähekindlustatud ausate inimeste liikumisvõimalusi.
Bussipileti hind läks teenuse kvaliteediga võrreldes nii kõrgeks, et ajaga kaasas käiv elanikkond muretses endale esimesel võimalusel isikliku sõiduvahendi, mis suurel määral muutuski tugeva keskklassi välimäärajaks. Mingitest rikkuritest juttu ei ole — ringi sõidavad kõige tavalisemad inimesed tehes oma igapäevaseid käike. Kokkuvõttes sai autoga liikumine kiirem, puhtam ja mugavam. Ning mis kõige olulisem — palju odavam.
Riigikogu peaks samas seaduseid täiendama ja täpsustama, et Tallinnas sellised JOKK-skeemitamised lõppeksid; eeldatavalt mingi tõsise sanktsiooniga, mille rakendamise üle otsustaks kohus. Üks Eesti elanik "Postimehe" arvamusküljel näiteks juba nõudis Tallinna võimu ülevõtmist valitsuse poolt, et normaalne elu/rütm taastuks.
Ja veel:
1955. aastal keeldus Ameerika Ühendriikides naine nimega Rosa Parks istumast bussis mustade jaoks mõeldud sektsiooni, mis tegu alustas USA-s liikumist rassilise eraldatuse lõpetamiseks ja afro-ameeriklastele kodanikuõiguste nõudmise rahumeelse liikumise alguseks.
Aktsioon oli alustajate poolt rahumeelne ja levis üle kogu riigi.
Selle kõigega seoses tuleb öelda, et seadus on võrdne kõigile ja Tallinna linna-poolne nii autosõitjate kui autota inimeste vastandamine läbi BUS-radade,
ning
pealinna poolt tallinlaste ja mittetallinlaste vahel vahettegemine peab lõppema.
Mõõt on täis.
esmaspäev, 18. august 2008
USA: Majake kanajalgadel ja transport hajusasustatuse tingimustes
Niisiis, USA-s müüakse maju sõna otseses mõttes hinnasildiga, millel peal võileivahind. Vau.
Kuid isegi niisuguse hinnaga elamu müümine võib võtta aega kuni kaks nädalat ja rohkemgi veel.
Asjast kirjutab PMO, mis viitab E24 kirjutisele, mis omakorda viitab "The Detroit News"-i artiklile.
Mis siis eesti keeles välja jäi ja täiendavalt taustalugu:
Siin väitis keegi, et ega ameeriklased nagu ei elakski hajusasustatuna, kuid tegelik pilt on suurlinnu välja jättes umbes nii nagu igalpool regioonides ikka.
Ehkki kõrbelises Nevadas kõik ei ela, tuleb arvestada sellega, et 'meerikas on kõik väga palju laiem ja avaram võrreldes Eesti ja paljude Euroopa linnade ja linnakeste kompaktsusega. Kui välja jätta suurlinnad, võib tõepoolest elukoha ja poe kaugus olla võrdeline küla kaugusega lähimast keskusest.
Et näiteks kõige lähem tõelist toitu müüv pood on hüpermarket, on täiesti tõsi, sest sealne suurim jaemüüja Wal-Mart on oma peamiselt Hiinas toodetud kaupade superodavate hindadega oma "pesitsuskoha" lähemas ja kaugemas ümbruskonnas kõik elukohale lähemad väiksemad müüjad lihtsalt välja suretanud.
Pika teekonna ja nädalapalga süsteemi tõttu -- nendest asjaoludest johtuvalt või nagunii -- sõidavad paljud suburblased kord nädalas hüpermarketisse varusid täiendama.
Vahepeale jäävad (õnne korral) igasugused purksiputkad ja -restod, kus külastajad rasvumise eest veel peale maksavad.
Ning ühistransport äärelinna ja keskuse vahel on paljudes kohtades tõepoolest täiesti ebaefektiivne. Isegi kui see eksisteerib, lõpetab see töö kuskil õhtupoolikul -- ehe näide "30 päeva" ("30 Days") esimeses osas "Miinimumpalk" ("Minimum Wage"), kus kusagil Ohio osariigi linnas lõppes bussiliiklus kesklinnast välja kell 18:00. Sari "30 päeva" ise on TV6 peal, seega võisid mõned seda ka näha. Vot nii.
Kuid isegi niisuguse hinnaga elamu müümine võib võtta aega kuni kaks nädalat ja rohkemgi veel.
Asjast kirjutab PMO, mis viitab E24 kirjutisele, mis omakorda viitab "The Detroit News"-i artiklile.
Mis siis eesti keeles välja jäi ja täiendavalt taustalugu:
Niisuguselt majalt on võetud (kas vajadusel omaniku või lihtsalt niisama isegi metallivaraste poolt) maha kõik jooksvad ja mittejooksvad kulud ning kõik väärtuslik, sh. aed, fassaad, uksed, vee- jm. torud, soojaveepaak, kraanikauss, ahi, vaskjuhtmed. Isegi avausi katvad puulauad näpati ära selleks, et need ühele uuele orvuks jäänud majale peale naelutada.
Kohtunikud pankadel lobudiku otsas niisama istuda ka ei lase ja käsivad maja kas lammutada või maha müüa. Pangale maksab üks niisugune müük umbes$10 000 (sõltuvalt viimasest kahest komponendist): komisjonimaks müügi eest $2500, $1000 boonus müügi vormistamise eest, $500 boonus ostjale müügi vormistamise eest ning võimas veearve ja maksmata maksud.
Peale säherdust paljaksajamist ulatub hoone infra väljavahetamine ja lisamine niimoodi kümnetesse tuhandetesse dollaritesse ning omanikul on katusealust raske metallivaraste eest hoida.
Lammutamine maksab vaid $5000, ainult et maamaks ikkagi on uuele omanikule $4000 läheduses, kui see maamaksu mõjutavat [maa] hindamist just ei vaidlusta.
Laenuandjad omavad krahhi tagajärjel nüüd terveid elamurajoone.
Kokkuvõttes sedapsi, et maja on taandkestendatud katusega karbiks, sest eelmised omanikud (nende seas ka pank) ja metallivargad võtavad absoluutselt kõik ära ja ostjad peaksid teadma, et kaela võib sadada raske taak remondi, infra, maksmata maksude ja arvete kujul.
Siin väitis keegi, et ega ameeriklased nagu ei elakski hajusasustatuna, kuid tegelik pilt on suurlinnu välja jättes umbes nii nagu igalpool regioonides ikka.
Ehkki kõrbelises Nevadas kõik ei ela, tuleb arvestada sellega, et 'meerikas on kõik väga palju laiem ja avaram võrreldes Eesti ja paljude Euroopa linnade ja linnakeste kompaktsusega. Kui välja jätta suurlinnad, võib tõepoolest elukoha ja poe kaugus olla võrdeline küla kaugusega lähimast keskusest.
Et näiteks kõige lähem tõelist toitu müüv pood on hüpermarket, on täiesti tõsi, sest sealne suurim jaemüüja Wal-Mart on oma peamiselt Hiinas toodetud kaupade superodavate hindadega oma "pesitsuskoha" lähemas ja kaugemas ümbruskonnas kõik elukohale lähemad väiksemad müüjad lihtsalt välja suretanud.
Pika teekonna ja nädalapalga süsteemi tõttu -- nendest asjaoludest johtuvalt või nagunii -- sõidavad paljud suburblased kord nädalas hüpermarketisse varusid täiendama.
Vahepeale jäävad (õnne korral) igasugused purksiputkad ja -restod, kus külastajad rasvumise eest veel peale maksavad.
Ning ühistransport äärelinna ja keskuse vahel on paljudes kohtades tõepoolest täiesti ebaefektiivne. Isegi kui see eksisteerib, lõpetab see töö kuskil õhtupoolikul -- ehe näide "30 päeva" ("30 Days") esimeses osas "Miinimumpalk" ("Minimum Wage"), kus kusagil Ohio osariigi linnas lõppes bussiliiklus kesklinnast välja kell 18:00. Sari "30 päeva" ise on TV6 peal, seega võisid mõned seda ka näha. Vot nii.
Tellimine:
Postitused (Atom)