IRL. Mis valesti läks.

Vastukajana PM artiklile "Riisalo: Viimastel sündmustel on teatav mõju IRL-i reitingule"

Niisiis:

• "Kodukulud alla"-teemalise "Me täitsime lepingu"-kampaania õite vilets ajastus. Enne oleks tulnud tellida perioodilised küsitlused sõltumatult küsitlusfirmalt (või näiteks mingi ajakohane Konjunktuuriinstituudi uuring) ja siis alles, kui tulemus on suht järjekindlalt positiivne, tulla (valimis)lepingu täitmise teemaga välja, koos viitega küsitluse tulemusele, et jutt oleks usutavam;
• Kriitikatalumatus haldusreformi teemal (Aivar Krooni kaasus, vt. "Ministri korraldus viis IRL-ist lahkumiseni", PM 09.03.2013);
• Sundparteistamine Peipsi juures;
• Erki Nool ja sallimatus (homoteema), mispuhul tuleb Riigikogu esimehel ja IRL-i aseesimehel Ene Ergmal Noolt läbimõtlematu avalduse pärast sisuliselt korrale kutsuda, et Noole tehtud omaväravast tekkinud halba PR-i pehmendada.
  Nool on oma vanuse kohta ilus mees ja nunnumeeter on tema peale muidugi põhjas (vt. pilaajakirja "Kõva Mees" "nädala kaanepoiss" :-), aga üks endast lugu pidav Riigikogu liige peaks siiski tõsiselt kaaluma enne kui ta teeb sama ebameeldiva avalduse homode kohta, mis üks teine riigikoguja eesti keele kohta.
  Õnneks palju aega mööda ei läinud, kui Liisa Pakosta avaldas IRL-i vabanduse. Ehkki homoteema on endiselt üleval, pesi IRL oma käed skandaalist kiiremas korras puhtaks (võib-olla ka sellepärast, et ees seisis Riigikogu esimehe valimine ja pahameeletorm tuli kiiresti summutada). Jaa, vennad on efektiivsed :>

Ja kõik see siis valimisaastal (jääb vaid loota, et ühe diametraalselt vastupidise poliitikaga partei pläkid on suuremad).

Ning siis ei ole muidugi üllatav, kui Jaan Männik tahab asutada veel ühte paremerakonda. Loodetavasti sellist, mis hoolib inimestest rohkem kui üks teine partei "hoolib". Ei, tõsiselt.

Seega on Isaamaa ja Res Publica Liidul oma maine parandamiseks ja edasi arendamiseks tarvis rohkem pingutada, sest loorberitele lebama jääda ei saa.

Eesti, eestlaste, ja eestimaalaste rahvaarv. Lihtne aritmeetika. Eee...

Seesinane on siis viitega kõikidele vingatsitele, kes kogu aeg haiget moodi jahuvad teemal, et rahvast on [justkui] vähem ja vähem jne. Kasvõi "Postimehe" selle artikli kommentaarides (mille lahendus on nii totakas, et NoScripti kasutades ja vajalikke arvu servereid lubades ei ole võimalik valida "lemmikpilti". Pohlad. Panin oma kommentaari siia ja see juba kolme kuu pärast ei aegu.).

Niisiis...

Vaadakem ka asja helgemale küljele: viimatise rahvaloenduse esialgne tulemus^* 1 294 236 + Soomes olevad 50 000 eestlast = 1 344 236 — millest saab järeldada, et Eesti ja Soome peale kokku pole tegelikult eestimaalaste ja eestlaste rahvaarv eriti vähenenud... Võiks tõdeda, et rahvaarv pole tegelikult eriti isegi kahanenud.

Aga kui lisada juurde kõik teistesse riikidesse läinud "kodueestlased",^** või kui pigem kasutada registripõhist rahvaarvu u. 1 340 000 ja lisada sellele juurde 50 000 inimest, siis saab tulemuseks 1 390 000, ning kui võrrelda 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega 1 370 052,^* siis võib täiesti väita juba, et iive on meil ikka täitsa positiivne :-)

^* Statistikaameti andmed
^** "Kodueestlaste" all pean silmas neid, kes Eestis sündinud ja üles kasvanud, nii enam-vähem.

Venelased, valimised, väljaränne

Kommentaar Jevgeni Ossinovski poolt "Postimehes" väljaöeldule:

"Vene noored ei huvitu poliitikast, nende valdavaks eesmärgiks on välismaale siirdumine."

Sellest johtuvalt ongi Keskerakonna valimiskampaanias ja retoorikas juttu "suurest väljarändest" ja et siis eeldatavasti noorte vene rahvusest väljarännanute mingil moel tagasi saamise püüetega, sest tegemist on ju selle erakonna potentsiaalse elektoraadi teatud eemaldumisega nii Eestist kui ka siinsest poliitikast.

Skulskaja valimiseelne kommentaar

Jelena Skulskaja on, nagu alati, tasemel ning kirjutas "Postimehes" väga hea jutu kohalike inimeste meelsusest üksteise suhtes.

Seega teatud reaktsioon juba kirjutatud viiele kommentaarile:

Võib-olla püüab Skulskaja lihtsalt meelde tuletada, et kõiki ja kõike, mis ei paista "oma", ei saa alati ühe puuga võtta.

Arvan, et kohalikel (väga vokaalsetel?) eestlastel ja venelastel ei ole endi seas veel täielikult välja kujunenud taju sellest, et mõlemad pooled on üksteise suhtes teatud transformatsiooni-faasis. Selle taju puudumist võivad eri pooltelt läbi erisuguste väljaannete toita äärmuslikult meelestatud instantsid ja üksikisikud, olles siis oma eesmärkides enam varjatud või vähem varjatud.

Kas poolte teisenemine liigub siis üksteisele lähemale, ei tea, kuid et transformatsioon kätkeb endas seda, mida Skulskaja kirjeldas ettekujutusena riigist -- rahvakeskne vs. üksikisiku-keskne. Loodetavasti liigub see üksikisiku-kesksuse suunas, aga kuhu see teisenemine tegelikult liigub kohalike venelaste eri kihtide seas, ei ole selge.

Võimalik, et mõnel noorel sotsioloogil oleks hea teha yks huvitav uurimustöö (või rohkem?) selle kohta, kuidas ja millisena vastavalt Skulskaja ülaltood kriteeriumitele peamised rahvusgrupid Eestis tajuvad Eesti riiki, kuidas ja millisena Vene riiki ning millised on näiteks nende kahe riigi vahelised võrdlusmomendid. — Nii igapäevaelus ja asjaajamises kui ka ametliku suhtlemise tasandil.

Võib-olla oleks see teatud meelsusmonitooring, mida paljudki küsitlusfirmad teevad, kuid nende kriteeriumid on tihti suhteliselt kuivad, et ehk siis midagi jääb ikkagi puudu. Kas on siis võrdlusmomente vähe või kui võtta kohalikke venelasi, et kas on siis nende identiteedis kahestumine, jäigastumine, kriis või hoopiski ühestumine/samastumine asukohaga, kus nad praegu on, jäädes samal ajal iseendaks.

Tugeva eesti identiteediga poolvenelasena on niisuguseid küsimusi väga huvitav vaagida. Et kas siis minu identiteet võimaldab või pärsib arusaamist kahe kogukonna vahelistest suhetest — kas olen ma kummalegi poolele venelane/eestlane või ei olegi ma eestlane eestlastele ja venelane venelastele? Jahnoh, ma tunnen ennast rohkem eestlasena ning Vene klassikute kultuuri tunnetus on nõrgavõitu.

Näiteks Vene kultuuri tunnetuses kätkevad minu jaoks olulist rolli näiteks klassikaline muusika, mõned filmid ("Kured lendavad", "Intertüdruk", Šuriku seiklused) või umbes käputäis väga häid koomikuid (osad neist on ukrainlased: Jevgeni Petrosjan, Jelena Stepanenko, Jelena Vorobei, Ponomarenko-vennad, Vladimir Vinokur, Svjatoslav Ješenko, Uued Vene Vanamemmed, Igor Hristenko jpt). Nii palju siis praegu.

Eestimaalaste oodatav eluiga

Postimees: Eestimaalaste oodatav eluiga purustas 50 aasta rekordi (ning mitte kõige intelligentsemad kommentaarid takkaotsa ka)

Kes veel asja väga hästi ei mõistnud:

Artikli iva on mitmetine, aga seda pole vist eriti täpselt välja toodud (konjunktuurne kantseliit?).

1. Statistikat oodatava eluea kohta on vähemalt uue Eesti ajal kogu aeg tehtud ja seda saab ka tagantjärele teha, arvutades vastavalt vanemate andmete sündide ja surmade (ja rännete) numbrid lihtsalt kokku. Iseasi, kas 50 aasta tagused numbrid väga õiged olid, sest ametlikke andmeid võidi ja saadi nõukogude ajal moonutada. Seega on numbrid saadud vastavalt olemasolevatele andmetele, olgu siis nende kvaliteediga nii nagu on.
   
   
2. Ma ei märganud oodatava eluea tõusu kohta väljatoodud põhjuseid. Ainus ega ka määrav faktor pole mitte ainult positiivne iive, vaid ka enneaegsete surmade vähenemine.
   Selle fenomeni näitajaiks on sellel ja eelmisel aastal (mille andmete põhjal arvud saadi) vähemalt kaks head uudist ja üks mittehea:
   
   
   • Surmaga lõppevate autoõnnetuste suur vähenemine (50 aasta parim tulemus);
   • Suitsu- ja tuledetektorite kohustuslikuks tegemine, mille tulemusel siis surmaga lõppevate tulekahjude oluline vähenemine;
   • Masu: osa inimesi rahapuudusel välja reisida ei saa ja jääb Eestisse, sisseränne on piiratud ja illegaalseid immigrante riiki ei lasta. Samas on tööjõu vaba liikumise tingimused EL-is põhjustanud selle, et riskialtimad inimesed on välja rännanud ja teevad välismaal tööd.