Mida teha "Sirbiga"?

Veidi reflekteerides "Postimehe" avaldatud artiklil
"Peatoimetajaks pürgiv ettevõtja plaanib Sirbile 10 000 tellijat"

— Nimelt soovitas Martin Sookael riputada Internetti kõik "Sirbi" ariklid ja palju muud.

Internetti riputamisega on see kamm, et kunagi väga levinud mudel "kõik artiklid tasuta Internetti reklaamitulu varal" ei pruugi vähemalt päevalehtede näitel olla jätkusuutlik, sest netireklaame osatakse kasutajapoolselt blokeerida.

Seni olen aru saanud, et artikleid ongi kogu aeg nagunii Internetti üles riputatud, küll ilma reklaamita (mis on hea). Isegi kui leht panna maksumüüri taha, tellijate arv sellest eriti ei suurene ning levitatav info ei täida oma ülesannet, sest ei jõua enam kõigini. Viimane peaks olema hoopis eesmärk.

Probleem on justnagu selles, et kõik tahaksid teha "Sirbist" ülipopulaarset väljaannet, mille müüginumbrid ja tellimuste arv oleksid kasvõi ligilähedased tasemele, mis mõnel teiselgi sama hinnaklassi väljaandel — etalonideks siis "Äripäev", "Eesti Päevaleht", "Eesti Ekspress" ja "Postimees", millest kahel-kolmel on omaendagi perioodilised kultuurilisad, mis on "Sirbile" mõeldud või "Sirbi" soovitud turosa aastatega vägagi edukalt endale haaranud ja üle võtnud, jättes teema peategelase nišistaatusesse.

Kui jätta Internet võrrandist välja, siis uusi ja huvitavaid asju, millega "Sirp" kõigi nende aastate jooksul tegelema oleks pidanud, tegivad sama efektiivselt või paremini ära ETV kultuuritoimetus ehk "OP"/"MI", "Klassikaraadio", "Raadio 2", "Teater. Muusika. Kino" ja PÖFF. (Sulgudes: "OP"-i saatejuhiks on olnud "Sirbi" saagast vägagi huvitatud Karl-Martin Sinijärv; R2 saade "Pleier" ei lähe arvesse.)

Kõike seda ja veel, mis kahes eelmises lõigus, seati minu arusaamist mööda ülesandeks Kaur Kenderile ja tema meeskonnale nimega ZA/UM. Võib aduda, et töökava järgi oleks pidanud minema sama lepase reega nagu ka "Nukuteatriga"... (Siiski oli tants "Nukuteatri" ümber väga mitmel põhjusel põhjendatud.) Kenderile õnnetuseks oli "Sirbi" senine seis kivistunud nii kõvaks, et uuristada ei oleks saanud ka vihmavesi. Proov suruõhuvasaraga läks täiega vett vedama, kui oma hoiakutelt muidu eri positsioone evivad kultuuritegelased erutusid sündmuste käigust niivõrd, et nende harilikult laialivalgunud hääled õhkasid kooris üheks. Võidukas tulemus on kõigile teada.

Mis siis teha?
Et suur osa "Sirbi" sisust on nagunii juba ammu üleval rippunud ja ripub edasigi, on selge ja selles osas palju muuta ei saa.

Pigem võiks Interneti-variant täiendada paberlehte ja vastupidi: sisu, mis paberlehte ei mahu, võib panna Internetti, ning see, mida Internetis nii lihtsalt avaldada ei saa, lasta trükki. Koostööd ETV kultuuritoimetusega võiks tihendada ning kumbki võiks teineteist täiendada; samadel rööbastel on nagunii juba sõidetud, miks mitte siis ühe veduri taga?

Kõiki lahendusi pole ajapuudusel detailselt veel pähe tulnud, kuid avaldasin senise ära olemasolevate soovitustega.

Lahtiütlus: Seesinane väljendab minu isiklikku arvamust ja arusaamisi, kõik väited ei pruugi olla faktiliselt tõesed.