Alo Raun avaldas hiljuti artikli, milles ta soovitas hallipassi-staatuse ära kaotada. Kuna artikkel on maksumüüri taga, eeldus kommentaaridest, et tegemist oli topeltkodakondsuse pakkumisega.
Mistahes topeltkodakondsuse ideed mina ei toeta.
Kodakondsus ei ole kingitus, ning selle mistahes "kinkimine" justkui nulliks ära nende vene emakeelega Eesti kodanike pingutused kodakondsuse saamise nimel õppida ära eesti keel ja anda kodakondsuseksam: paljud inimesed pingutasid ja siis näevad nad, et mingi kohort saab Eesti kodakondsuse täiesti niisama. Nii ei lähe.
Seni suhteliselt paralleelse haridussüsteemi puhul on asjad keerulisemad, sest seal määrab palju näiteks ka õpetajate keskmiselt kõrge vanus.
Ülal pidada 100% venekeelset haridust on kallis ja aastatepikkused liikumised selle nimel, et osa antavast haridusest oleks eestikeelne, on tervitatavad.
Olen siiski leidnud, et parem on ülal pidada (osaliselt) paralleelset haridussüsteemi Eesti Vabariigi poolt kui et seda kaotada, sest siis hakkaks moel või teisel tegema Vene Föderatsioon. — Muidu Eesti-poolse venekeelse hariduse puudumisel võib tekkida mingi põrandaalune VF haridussüsteemil põhinev liikumine, mida oleks oluliselt raskem kontrollida. — Sõltumata tõsiasjast, et paljud venekeelsed lapsevanemad soovivad oma lapsi panna eesti kooli. Paljud jah, aga mitte kõik.
Läti otsustas üle minna ühe ropsuga lätikeelsele haridusele, kuid nähtavasti osutus Lätis asjastus paremaks.
Sest leidub arvukalt ka selliseid peresid, kellel tekib tugev vastumeel, kui venekeelne kool suuremal määral järsku ära kaotatakse. Seetõttu venekeelne haridus niipea ei kao. Järk-järgult on asju lihtsam korraldada. Riigigümnaasiumid on väga tore ettevõtmine.
Soome, Belgia või Kanada kakskeelsuse mudelit üle võtta ei ole Eesti väikest rahvaarvu ja okupatsiooni ajal toimunud venestamist silmas pidades praktiline, sest oletatava (hüpoteetilise) seadustatud kakskeelsuse puhul võivad esile tulla okupatsiooniaja ebameeldivamad elemendid, mida ma tagasi ei taha.
Kakskeelsete lääneriikide mõned elemendid võib-olla saab üle võtta, aga mitte kõik. Sest tegelikult on Eesti mitmes mõttes juba lääneriik. (Seda lääneriik-olemist murendab küll praegune valitsus, kuid kunagi möödub seegi.)
Praktiliselt on Eesti naguni kakskeelne ja laiemalt mitmekeelne (+inglise keel).
Omaette huvi pakub samuti eestis kõneldava vene keele erinevus Venemaa vene keelest, ning seetõttu on eesti vene keele edasist arengut huvitav jälgida.
Kõike arvesse võttes on Eestil mõistlikum jätkata oma tee rajamist ja arendamist.
pühapäev, 18. oktoober 2020
reede, 10. jaanuar 2020
"Rekka" ja "latte" ning "Afghanistan" ja "Kabul" eesti keeles
Eesti keeles on sõna rekka alati olnud kahe k-tähega ja latte alati kahe t-tähega — nende kahe sõna suhtes ÕS-i enda "soovitusi" väga sõna-sõnalise tõena võtta ei maksa.
Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.
On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.
Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).
Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.
Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.
Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.
Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.
Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).
Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.
Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".
Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):
"Afgánistan" ja "Kaabul".
Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.
Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.
Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.
Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.
E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.
Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.
Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).
"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').
Striim ja mitte "voog" / "voog-".
Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:
Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.
Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!
Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.
On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.
Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).
Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.
Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.
Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.
Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.
Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).
Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.
Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".
Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):
"Afgánistan" ja "Kaabul".
Värdsõnu informaatikast:
Õiged variandid on rasvases kirjas.Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.
Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.
Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.
Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.
E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.
Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.
Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).
"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').
Striim ja mitte "voog" / "voog-".
Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:
Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.
Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!
kolmapäev, 1. jaanuar 2020
Alternativajalugu: Mis oleks juhtunud, kui miljarditehas oleks rajatud, aga oleks läinud pankrotti?
Kommentaari võib leida kuskilt siit ka
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.
See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.
Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.
Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).
Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.
See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.
Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.
Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).
Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.
Tellimine:
Postitused (Atom)