reede, 14. veebruar 2014

Luksusest ja autodest

Kommentaar artiklile AMTEL: eestlased ei armasta luksusautosid

Paljudel eestimaalastel on ostujõud olemas, lihtsalt ei peeta praktiliseks Tallinna auklikel teedel oma raha tuuldeloopimist.

Kui raha pole probleem, eelistatakse sõiduvahendit pigem vastavalt vajadustele ja elustiilile. "Mida-kallim-seda-parem" ei ole ehk nii tähtis, kuivõrd see, et mis on inimese auto-omamise eesmärk ja mida ta oma sõidukiga näidata soovib. Paljudel on hübriidauto, osad valivad täiselektrilise auto ja ootavad ka, millal tuleb Tesla Model S. Neljandad ei taha oma autot väga lõhkuda ja valivad maasturi. Viiendad eelistavad nii turvalisust, sõiduki päritolu ja sellega seonduvat kindlat marki, ntx Volvo, Saab (mõlemad Rootsist) vms.

Skandinaavia elamismudel eeldab, et kui rääkida luksusest, siis põhirõhk on pigem sellel, et kodu oleks ilus. Kuigi ilus auto on ka tore.

Väga hästi elavatel inimestel on siis pigem rohkem kui üks auto ning järelkasv saab peale 18-aastaseks saamist ja juhilube endale ka ühe (vastava suurusega garaaž peaks siis ka olema). Umbes nii see käib.

Pigem ongi nii nagu artiklis kirjutatud: Eestis praegu üks hea ja tõesti korralik auto perel ning kui on ettevõte ja töötaja, kellest hoitakse kinni, siis firma poolt esinduslik sõiduk, mis peab ka pikemat aega korralikult vastu. Või ka näiteks mingi sõidukulude hüvitis vms.

Ka luksusel on omad segmendid: lihtne luksus ja ülim luksus — näiteks Toyota Century puhul tahab tagaistmel istuja, et inimesed näeksid, et ta sõidab niisuguses. Century' puhul käib eraldi autojuht asja juurde :>

Luksus ei pruugi alati väljenduda selles, mis auto inimesel on, vaid ka selles, mida inimene teeb ja mis vahendeid ta oma eesmärgi saavutamiseks kasutab.

Niipalju siis praegu.

laupäev, 8. veebruar 2014

White male privilege

This was written in response to White male privilege in Star Trek: no single person's responsibility, but everyone's problem, written by Neil Shyminsky.

It would be easy for die-hard fans of 'Trek to claim that nearly each of the series had an episode that covered alternate sexualities, but this reduces the argument to the series only ever having a "special" episode each, like there were on a venue called "7th Heaven": "Oh, look, this time we're doing a serious story!"

It was not until the appearance of Stargate Universe that there was an LGBT character in the primary cast.

That role was played by Ming-Na, btw, and this is even more rare, given that, AFAIK, Asian-Americans aren't very often portrayed in LGBT tv, or LGBT roles anywhere (cf. "Looking", which takes place in San Francisco, a city with a large Asian-American population).

wrt Star Trek, Deep Space Nine relied more on the extended cast of regulars, who's characters still remain the most diverse in that franchise.

So, the two short-lived seasons of Stargate Universe was everything "Star Trek: Voyager" wanted to be, but was not.

Expectig a major positively-portrayed gay character to appear in some indeterminate future timeframe as part of Star Trek's primary cast is akin to waiting for Godot.

Even if the next Star Trek movie (be it done by J.J. Abrams or some other action movie director) is to ever feature a major gay character, it's likely to be "special" again. The reason being that these directors and writers aren't just straight, but 'white privilege', so they will in all likelihood fumble it. — Ang Lee doesn't count.

I have a feeling that by the time a future Star Trek tv property will have a primary gay character, it will by then be highly irrelevant.