teisipäev, 8. november 2016

Paadi kõigutamisest

Võib-olla ongi ennetähtaegsed valimised parem variant, sest siis saaks välistada nii Keskerakonna, SDE ja IRL-i (Loomulikult ka EKRE, aga see käib alati asja juurde).

Normaalsetest valikutest jääksid alles ainult Reformierakond ja Vabaerakond.

Tuleb välja, et Jevgeni Ossinovski suhestumine riigivalitsemisse paistab kahjuks liiga naiivne, ning tema tegevusest on näha, et ta on jooksnud sündmustest ette. See lähtub nii selles, et iga hinna eest Reformierakonnale ära teha, kui ka plaanides premeerida Ratast valitsusliikme või lausa -juhi kohaga (vaid Savisaare taandumise tõttu), mis kõik pole mitte ainult enneaegne, vaid minu meelest ka riigi julgeolekule kahjulik.

Kõlakad Reformierakonna läbirääkimistest Keskerakonnaga paistavadki esialgu ainult sahinad olevat, ning olid mõeldud ajamaks närvi SDE ja IRL-i, et nad liiguksid valitsuse kukutamise suunas. Ja läksidki kuulujuttude õnge nii SDE kui ka IRL, mis on ka põhjuseks, et viimane on nüüd minu valikutest lõpuni välistatav.

Kindlasti on SDE noor esimees väga ambitsioonikas, kuid lähtudes tema viimase nädala tegevustest ja toetavatest arvamusavaldustest Keskerakonna suunas jääb õhku tõsiseid küsimusi ses suhtes, et kui tähtis Eesti julgeolek SDE esimehe jaoks tegelikult on, ning kas ta tegelikult toetab seda julgeolekuarhitektuuri, mille najal Eesti seni väga edukalt hakkama saanud on.
Kes veel ei tea, siis mida parem julgeolek, seda rohkem välisinvesteeringuid ettevõtetelt nendest riikidest, kes jagavad Eestiga samu väärtusi. Paljuski sõltub kõik esimese asjana ainult julgeolekust.
Ossinovski praegune arvamus Reformierakonnast ei ole abiks. Igasugused väited teemal, et Rõivas polnud justkui paindlik, ei pea paika, ning minu meelest oleks Rõivas suutnud huvitavatele ja põhjendatud ettepanekutele vastu tulla küll, kui tema juurde oleks tuldud rääkima.

Tõsi, senise peaministri juhtimisstiili ja retoorikakasutust võib kritiseerida, kuid Taavi Rõivase puhul ei ole minul kunagi kahtlust olnud Eesti huvide ja julgeoleku ülimaks pidamises.

Kogu sellest olukorrast on väga kahju, sest ma ootasin IRL-i ja SDE juhtivliikmetelt suuremat riigimehelikkust, et hoida koos nii valitsus kui ka valitsusstabiilsus.

SDE esimehe valimisel ehk arvati ja arvasin ka mina naiivselt, et toonane uus ja praegune esimees Eesti seni poliitilist liini hoiab.

Kokkuvõttes võib kõige selle tõttu alles nüüd mõista Sven Mikseri nördimust ses suhtes, et miks tema ei saanud SDE esimeheks.

Lootus jääb,

• et Riigikogu peaministrit ei umbusalda;
• et President Kaljulaid valitsuse tagasiastumist maailma praeguses julgeolekuolukorras heaks ei kiida;
• või et Riigikogu pigem kiidab Reformierakonna toel heaks vähemusvalitsuse, kus on IRL, SDE ja ehk ka Vabaerakond.

Nii on võimalik nii IRL-il kui ka SDE-l säilitada oma mainet mitte sidudes endid Keskerakonnaga.

Sest hunt vaatab ikka metsa poole.

Nagu ikka, väljendan ma siin ainult oma isiklikku arvamust.