Miks Eestis perearsti juurde ei saa, ning miks perearsti juures ei käida

Perearstide kättesaadavus on kehv, kuna nad ei ole motiveeritud haigeid visiiditasuta vastu võtma, ning seetõttu on kõik tasuta ajad umbes.

Tasulised ajad on seevastu kohe järgmine päev saadaval, ning vähem kannatlikud, kui ka vähem maksuvõimelised patsiendid on selle ahne skeemi lihtsalt läbi näinud ja lähevad otse EMOsse, kus visiiditasu on väiksem kui visiiditasu ahne perearsti juurde, ning patsient võib suhteliselt kindel olla selle peale, et ta tõsisema häda puhul samal päeval läbi vaadatakse.

Eraldi vajab äramärkimist ka see, et EMOsse pöörduvad pigem ravikindlustuseta inimesed, kellele perearsti visiiditasu nagunii üle jõu käib. Kui see grupp inimesi saaks automaatselt ja igasugu lisatingimusteta^* teistega võrdse ravikindlustuse ja igasugustest visiiditasudest vabastuse, väheneks EMOsse pöördumine tunduvalt. (Loodame, et nii läheb, kui näiteks seadusandja kunagi selle reegli vastu võtab.)

Teine probleem on nõue saada saatekiri eriarsti juurde, mis osaliselt ajabki umbe perearstide vabad ajad.

Kolmas probleem on see, et tasuta vabad ajad ajavad umbe pensionärid. Nii neid kui ka noori ja tööealisi patsiente silmas pidades tuleks teha kõikide EMOde läheduses olevad eraldi 24/7 tervisekeskused, kuhu pöördudes saaks inimene (vanusest sõltumata) kohe läbi vaadatud ja hinnatud, et millist ravi on tarvis, ning et kas on tarvis viia haiglasse. Niimoodi lahendataks ära EMO-arstide ülekoormatus.

Neljas probleem on tõenäoliselt pearaha. Õigem on mistahes Haigekassast tulev raha siduda patsiendi visiidiga, et arst oleks motiveeritud võtma vastu patsiente, kes tasulisel visiidil käia ei saa.

^* lisatingimused — nagu praegu kehtiv töö otsimise nõue registreerimata töötutele. Võeh. Kuidas nad siis tööle saavad minna, kui nad haiged on, aga abi ei saa, sest nad on töötud, ning ei saa "aktiivselt tööd otsida", kuna nad on haiged??