pühapäev, 19. detsember 2010

Sell Stargate Universe to another channel?

I recently posted this to GateWorld, but getting it here in my blog is just faster. I slightly edited the text for less ambiguity and better grammar.

On causes and effects

1. I read some of the possible factors for cancellation by SyFy and one of them was timing, where a four-month delay throughout the winter is bad for an arc-based show, because new and casual viewers could quickly lose interest, which is why ABC kept airing "Lost" without much interruption. I belive that the choice to move the series to Tuesdays was a bad move (schoolkids are busy doing homework, other people working inside a week, while Fridays are freer).

2. The other problem is in marketing the show: First-viewing rights went to Anglo-Saxon countries (U.S., then Canada, then UK and Australia) and then some other country's channel got the episodes later or that channel wasn't quite interested: people in that country already had the episodes online (by any means): iTunes does not extend to enough useful territories, Hulu is only U.S.-based and did anyone consider having the episodes up on VEVO (an ad-supported YouTube project)?

The trick is in timing: Some very successful movies (The Matrix series came to mind) are screened near-simultaneously worldwide to avoid losses in second and third countries, because by the time a movie screens there, people in those might have already seen the material outside the movie theatre and may thus stay away from there.

Crazy idea #1: is for MGM to produce a quality SGU episode and launch it as a movie, worldwide (with nearly the same production budget). And many episodes back-to-back that way. I know it hasn't been done before.

Crazy idea #2: In trying to continue SGU on another channel, a collection of interested TV networks from around the world (I first thought Europe, where Atlantis was very popular, but then there's Australia, NZ, Japan, and maybe some friendly Latin-American countries) could create a collective financing pool to help produce SGU with the current producers keeping the creative freedom and all those channels could then near-simultaneously air the episodes. This would off-set the need to get individual episodes by ambiguous means. Now, how to get the channels interested in product and project, is another matter.

In addition, good DVD marketing could also help.

Farscape had the Library project and the Military/Navy project — donate VHS's (at the time) and DVD's to libraries and military/navy outposts. We could do the same and even more.

(This was my first post on GateWorld)

laupäev, 11. detsember 2010

Reaktsioonina E24 artikli
"Arrak: vaesus on iseloomuomadus" kommentaaridele
Ei õnnestunud miskipärast postitada, seega kirjutan siin

Mahatma Gandhi elas meie mõistes väga tagasihoidlikult, aga kas keegi vingujatest-kommenteerijatest julgeks teda vaeseks nimetada? Barack Obama vanaema pidi kasutama toidutalonge, et tema lapselaps saaks kvaliteetse hariduse. Kas Obama oli vaene, kui ta õppis väga mainekas ülikoolis? Või oli seda tema vanaema?

Seepärast ongi olemas terminid suhteline (tunnetatud) vaesus ja absoluutne vaesus — see, kui tõesti ei ole puhtust, süüa-juua, riideid ja ulualust.

See vaesus, mida mina tolle artikli enamikest kommentaaridest lugesin, on põhjustatud puhtast kadedusest: "Näe, mul on see ja see puudu ja ma olen nii vaene, aga vaata seda rikkurit seal uhkes autos ja üldse saan ma vähe raha ja puha..."

Ning kadedus on säherduse vaimuvaesuse üks arvestatav osa.

Mis puutub vaesusesse kui iseloomuomadusse, siis on Arraku mõte õige: inimesed mõtlevad end vaesemaks ja väetimaks kui nad tegelikult on ja panevad sellega nii kiunu, et vähe pole. — Just nagu polekski võimalik oma aega millegi muuga sisustada. Võimalik, et Arrak pidas silmas hoopis vaesust kui meelelaadi, millest ülalpool ka näide.

Iseasi muidugi, kas niisugust mõtet saabki väga ääri-veeri välja öelda. Või on probleem selles, kuidas lugeja suhestub Arrakusse: kui näiteks vaimulik oleks väljendanud sisuliselt sama mõtte (ja seda nad muuseas ka teevad), siis oleksid kõik eriti vasakpoolselt (ehk "sotsiaalselt hoolivalt") meelestatud inimesed temaga nõustunud (mõeldes samal ajal tegelikult rahakatest inimestest, keda peetakse vaimuvaesteks, aga enda kohta ei saa mitte niimoodi mõelda). Õnneks on heal vaimulikul oskus edastada seesugune mõte ka nendele ühtlasi vaestele ja vaimuvaestele, kes tegelikult nii väga vaesed polegi ja kes suudavad netiavarustes rämedate kirja-, grammatika- ja trükivigadega näidata, et pööbel ja matslus pole veel kuhugi kadunud :P

pühapäev, 5. detsember 2010

Taskurahast, raha teenimisest ja hooplemisest

“16aastaselt hakkasin teenima rohkem kui vanemad kokku” - Delfi "Noorte hääl"

Töökus (inglise keeles ka "hard work") on selline väga inetu sõna järjepidevuse kohta ning on järjepidevaid ja eesmärgile pühendunud noori ning ka selliseid, kes seda ei ole.

Inimesed on erinevad ja kodune kasvatus on seejuures mitmel puhul määrav.

Omapärane on see, et edule orienteerunud sisuloojad soovivad tõenäoliselt head soovides niisugust edumõtlemist ehk taasluua, kuid see tuleb neil niisuguste ja sarnaste artiklitega viletsasti välja.

Seda seepärast, et nii pealkirja ja kogu jutu raskuskese põhineb tõdemustel, et kui palju keegi raha saab (olgu siis teenimisega või teisiti) ja mitte sellel, et millega noor inimene tegeleb, kuidas ta end teostab ja kas eneseteostusvõimalused on piisavad ja/või rahuldavad.

Võimalik, et iseäranis hooplevalt paistev pealkiri ei peegeldanud õigesti artikli sisu, mille eesmärk tegelikult oligi näidata ära see, et milline on koolinoorte sissetulek.