Star Trekist ja paralleelidest

Kommentaaar Lobjaka halvasti varjatud apologeetikale.

Ma nüüd seletan Star Treki fännina kõik lahti. Et ei tekiks valestimõistmist või muid arusaamatusi.

(Varuge aega, sest on pikem jutt.)

Planeetide Ühendatud Föderatsioon (i.k. United Federation of Planets, aka UFP, lühidalt 'Föderatsioon') pole mingi ulme, vaid samasugune väärtuspõhine maailmade liit, nagu seda praegu Euroopa Liit.

Star Treki Föderatsioon sisuliselt ongi nagu Euroopa Liit, mis pole üldse kommunistlik.

Föderatsiooni Tähelaevastik on oma kaitseotstarbelt sisuliselt sama, mis NATO praegu.

Kui planeedi tsivilisatsioon on ühinenud, üleplaneedilise juhtimisega (e. pole lõhestunud) ja saavutanud tehnoloogiataseme liikumaks valgusest kiiremini, ning planeedi valitsemine ja väärtushinnangud vastavad Föderatsiooni põhiväärtustega, võetakse maailm liitumisavalduse esitamisel Föderatsiooni liikmeks. Enne liikmeksvõttu tuleb loomulikult vaatlusperiood ja läbirääkimised.

Igal planeedil on oma kultuur ja tõekspidamised, ning Föderatsioon ei lämmata neid. Igal maailmal ja tsivilisatsioonil on samuti õigus lahkuda.

Star Treki Föderatsioon ei ole loomult kommunistlik, ning raha kui ressursside vahetusühik pole ka kuhugi kadunud, vaid kasutatakse krediite. Paras võrdlus eküü ja bitcoiniga. (Huvitav, kas on võimalik Star Treki krediite võrrelda euroga, sest kohalike kollaste lehtede artiklikommenteerijad kraaksuvad alatasa, et eurol pole nagu tagatist.)

Tehnoloogia arengust johtuv ressursside paljusus ja korruptsioonivaba administreerimine Föderatsioonis on teinud raha kui sellise olemasolu sisuliselt mõttetuks: kui kõik on olemas, milleks meile raha?

Edasine eesmärk on enese ja teadmiste arendamine ja uute maailmade ja tsivilisatsioonide avastamine — "Minna sinna, kuhu keegi mees pole varem kunagi läinud," nagu Star Treki tuntud moto räägib.

Armand Sukles kirjutas:
"Star Trekis ei valitse kommunism, sest seal ei kehti igaühelt tema võimete kohaselt ja igaühele tema vajaduste järgi - seal kehtib igaühelt tema huvi kohaselt ja igaühele tema soovide järgi."

Sellega olen nõus.

Föderatsioon teistelt asustatud planeetidelt ja liikmesmaadelt väe ja võimuga ressursse ei võta, vaid pigem avastab uusi ja seni vallutamata territooriume. Kosmos on nii suur ja lai, et ressursid on igal pool olemas.

Nagu ka siinmail Euroopa Liidus, tehakse liikmetega ja tollivaba kaubavahetust.

Tsensuuri Föderatsioonis pole.

Küll on range keeld mürgitada oma kultuuriga vähearenenud maid.

Teisitimõtlejatest rääkides saab silmas pidada näiteks Maquis'd, kelle puhul oli tegemist terroristidega. Nimelt olid Maquis liikumise eelkäijad koloniseerinud piiriäärsed planeedid, mis Cardassia Liidu ja Föderatsiooni läbirääkimiste tulemusel läksid üle Cardassiale. Umbes samal ajal kui Bajor (hääld. Beidžor) Föderatsiooni protektoraadiks sai.

Föderatsioon pakkus piiriäärsete kolonistide ümberasustamist, kuid sellega kolonistid nõus ei olnud, otsustades jääda kohapeale, lootuses, et nendega midagi ei juhtu. (Yea, right.)

Cardassialased hakkasid enda territooriumile sattunud peamiselt inimestega asustatud kolooniate elanikke taga kiusama, et kolonistid äsja süllekukkunud viljakatelt planeetidelt välja süüa. Sellest sündis liikumine nimega Maquis (hääld. 'makii'), mis tahtis kolonistide (peamiselt inimeste) elu ja elukorda kaitsta, kuid nad muutusid suhteliselt kiiresti terroriorganisatsiooniks, mis meeleheitest johtuvalt vahendeid eriti ei valinud.

Maquis'de lugu on sellest, mis juhtub, kui põrkuvad kokku erinevad huvid, reaalpoliitika, pragmatism ja põikpäisus.

Romulane Föderatsioon ei hävitanud, vaid Romulani Täheimpeeriumi koduplaneet jäi ette supernoova lööklainele, sest mitte väga kaugel asuv Hobus'e täht läks ebastabiilseks ja plahvatas.

Suursaadik Spock peatas küll supernoova edasiliikumise Vulcanil toodetud Punase Mateeria abil (vrd "Punane elavhõbe"), kuid jäi Romuluse päästmisel hiljaks, sest Vulcani poliitikud venitasid kummi ega adunud olukorra tõsidust.

Romulani kaevanduslaeva kapten Nero, kelle noor pere juhtumisi Romulusel oli ja surma sai, hullus sellest, ja muutus kättemaksuhimuliseks. Nero ja Spocki laevad sattusid lühikese võitluse järel Punase Mateeria tekitatud musta auku ja Nero laev ilmus välja minevikus natuke enne James T. Kirk'i sündi. Juba siis pääses vastsündinud Jim Kirk Nero eest päris napilt.

Kui Kirk oli täisealine, hävitas kapten Nero suursaadik Spockilt kaaperdatud laevalt saadud Punase Mateeria ainult ühe tilga abil kättemaksuks terve Vulcani, mis on genotsiid. Ellu jäi umbes kümme tuhat vulcanit, kes juhtumisi Vulcani planeedil ei olnud.

Nimelt oli Vulcan ainus, mis tootis peauniversumis (-ajavoolus) Punast Mateeriat, ning nende valitsus lohistas kõvasti jalgu, sest ei tahtnud, et Punane Mateeria läheks kellegi (romulanide) käsutusse, kuna vulcanid teadsid, et seda saab relvana kasutada, ning kõigile oli selge, et romulanid on parasjagu agressiivne rahvas.

Romulani Täheimpeeriumi senat lohistas omakorda koduplaneedi evakueerimisega jalgu, sest arvati, et Hobuse täht niipea noovaks ei lähe, kuigi Spock hoiatas aegsasti ette, et täht on väga ebastabiilne.

Kui rääkida Star Trekist kõrvalvaatajana, siis tegemist on frantsiisiga, mis näitab sõjaväelist ulmet (i.k. military science fiction). Küünikud võivad näiteks väita, et see on sõjaväkke värbamise propaganda.

Star Treki peamine väärtus on siiski teisenenud, sest ta näitab ideaali, kus erinevat päritolu ja erineva taustaga inimeste ja tulnukate vahel on koostöö, ning kedagi ei diskrimineerita.

Ainus Star Treki sari, mis endale omase sõjaväelise ulme näitamisest kõrvale kaldus, on Deep Space Nine (DS9), mida Eestis näidati ainult 13 osa.

DS9 põhilugu algab sellest, et planeet Bajor (hääld. Beidžor) on vabanenud Cardassialaste viiskümmend aastat kestnud okupatsioonist.

Cardassialastest jäi alles Bajori orjatöö tulemusel ehitatud kaevandusjaam Terok Nor, millele Föderatsioon andis uue nime Deep Space Nine (e.k. "Süvakosmos 9").

Bajori kui planeedi ja tsivilisatsiooni lugu on suhtkoht täpipealt Eesti, Läti, Leedu ja teiste anastatud ja vabanenud rahvaste lugu: oli raske okupatsioon, orjus, terror, massimõrvad ja repressioonid, sekka vabadusvõitlus, siis vabanemine, päris sarja lõpus või natuke peale seda liitumine Föderatsiooniga.

Vastukaaluks esitatakse Cardassia saatust kui territooriumi kaotanud teise- ja lõpuks kolmandajärguline impeerium, mille rahvas töötab surma hinnaga ennastohverdavalt riigile.

Peale lühikest demokraatiapuhangut satub Cardassia etteotsa võimujanus kõvakäeline liider Gul Dukat, kes vingub enda meelest "õiguspäraselt Cardassiale kuulunud" territooriumi kaotamisest, kes tahab, et Cardassiat "keegi ei alandaks," et Cardassia "tõuseks põlvilt püsti," ning et "Cardassia jälle suureks teha." Iga diktaatori retoorika.

Lõpp on mõneti ootuspärane, kuid DS9 sarja tegijad ei osanud oma unenägudeski ette ennustada tulevikku ja seda, et praegugi territooriumilt suurte riikide diktaatorlikud ja diktaatoritest riigipead laiavad täpselt samamoodi. Paralleelid tänapäevaga on kõhedad.

Bajori süsteemist avastatakse peale Cardassia ikkest vabanemist stabiilne ussiauk, mis viib galaktika teise otsa Gamma-kvadranti. Seal valitseb veerandit galaktikat raudse rusikaga tehnoloogiliselt kõrgeltarenenud Dominioon, mis kavatseb Alfa- ja Beeta-kvadrandid iga hinnaga ära vallutada. Aga see on juba teine lugu.