Food on the cheap in Tallinn, Estonia (May, 2021)

Inspired by a video under which I wrote a comment.
This post applies, when one is on a very, very tight budget.

The Grossi store in Tallinn has the "Säästusai" white bread (sai) for 18 cents/220g. Maxima and Grossi have cheap pasta (macaroni) for 20 cents per 400g pack. Grossi has some kind of a tomato paste at 54 or so cents for a tiny jar. Tin cans of beans or chickpeas can be between 55 cents (on a good day in Maxima), but usually hover around 65–75 cents. Grossi has one or two kinds of ground tea that's below one euro/pack, too. If memory serves, cooking oil can be around 1€ or so. Prisma has the best prices for a pack of broth / bullion cubes (puljongikuubikud).

Prisma has the best big-store prices, while Selver is the most expensive. Prisma has the best website, which also has an English-language section. All products available at Prisma are searchable.

For comfort food at affordable prices, Prisma has "Xtra" crisps (potato chips) that are at 1.10€, with the best price-to-weight ratio. Maxima has the cheapest 100g slates of chocolate (45 cents), and both Grossi and Maxima have the cheapest lemonades (fizzy sugary drinks). Grossi usually has the most affordable ice creams, though Prisma can sometimes have really good sales for certain ice creams.

Survey company gift certificate

OTOH, Norstatpanel, which is a survey company, offers only Selver gift certificates ("Partner kinkekaart") for completed surveys.

Norstatpanel is free to sign up with, and the survey company needs to know the participant's name, phone number, and home address in Estonia. This is likely meant to prevent fraud, and verify a person's identity.

On their website, you'll need to reach at least 83 points to order a 5€ gift certificate. This takes filling several surveys, which are usually in Estonian or Russian. They also have a mobile app, though some surveys must be filled in desktop computers.

The Partnerkaart gift certificate is a printable PDF via e-mail that is sent within three weeks of ordering. You can get a different gift certificate for Circle-K, or a bookstore, but Partnerkaart is the only one that a person can use in a grocery store, which happens to be Selver.

The Partnerkaart gift certificate for Selver (the store in the chain that sells groceries) is reusable for as long there is money left on it. One can check how much money a gift certificate has, at the Partnerkaart website (Estonian or Russian only). For that, you'll need an ID card, Mobile ID, or SmartID to sign in and verify your identity. These authentication services obviously requires a valid Estonian residency.

Return bottles, get cash

Returnable bottles of water, fizzy drinks, tonics, and beers (but not wine and vodka) can get one a small paper cheque from reverse vending machines, with a sum printed on it. Cashiers in a nearby store exchange that for cash (they get the cheque and you the cash), or one can use that cheque to buy stuff in a shop, and/or get a price reduced from the total with money purchases.

Each bottle or can is 10 cents, so two returned bottles can get one pack of pasta for 20 cents, for example. If you've bought less than the sum on the cheque, the cashier will return the unused difference in cash (usually coins). Banknotes are given in exchange only, if the unused sum on the reverse vending machine cheque is greater than five euros; all depends on how many bottles have been returned.

The reverse vending machine bottle cheque can be good from 30 days to 3 months, I think, and is valid only in the store near which the bottles were returned to. Beware the terrible smell near some reverse vending machines. The reverse vending machine sections near Prisma stores are some of the cleanest.

Best prices on medicines

For the best deal on medicines, check out raviminfo.ee. It's only in Estonian, but if there is something specific you need from a pharmacy, you can make a search (otsing), and limit that to the big city or county you live in. If you have a favourite pharmacy that serves you in English (still good to know Estonian), then ask for generic drugs, if a doctor has only specified the type of medicine in your prescription, and not its brand name.

Miks esoteerika on Eestis nii popp

minu Redditi-postitusest

Disclaimer/Lahtiütlus: UFO-teema kuulub tänapäevani suuremalt jaolt esoteerika ja konspiratsiooniteooritate valdkonda. Palun ärge uskuge kõike, mis teile sel ja teistel uhhuu-teemadel jahutakse, iseäranis anonüümseid postitusi.

Soovitan tõsiselt lugeda, vaadata ja kuulata tõsiseltvõetavaid ja respektaableid väljaandeid (ERR, Postimees) ja mõelda oma peaga, ning mitte pimesi uskuda (anonüümseid) postitusi ning inimesi (sh poliitikuid, millistest suurem hulk on äärmuslike vaadetega), kes vandeseltslaslikult ja/või salapärasel hääletoonil räägivad asjadest "mida nemad teile ei räägi, ega taha, et teie teaksite...", ning kes avalikult pröökavad "süVaRiiGiSt".

Niisiis...

Eesti raamatupoodides on alati olnud väga kirev esoteerikasektsioon.

Üleminekuajal, peaaegu et vahetult enne iseseisvuse taastamist olid esoteerika-teemalised eestikeelsed ajakirjad ja ajalehed putkades laialdaselt müügil, ning nad oli tolle aja kohta väga huvitava sisuga.

Vähe sellest: rohkelt UFO-jutte oli samal ajal nii "Horisondis" (tõsine teadusajakiri) kui "Põhjanaelas" (noorteajakiri, mis keskendus ulmele ja fantastikale).

Head seletust eestlaste konkreetselt UFO-huvile ei ole. Üleminekuperiood Eestis tekkis XX sajandi kaheksakümnendate lõpul, kui oli glasnost, mis kehtis Nõukogude perioodil Gorbatšovi ajal: kõigest rääkida veel ei saanud, aga osadest asjadest juba sai.

Seega Eesti vabaks-saamine oli perioodikas (ajalehed-ajakirjad) tundlik teema, sest iseseisvus polnud veel saavutatud ja Nõukogude väed veel sees, aga UFOdest sai kirjutada küll ja veel.

Regiooniti oli UFOdest kirjutav perioodika kaootiline, sest näiteks Tallinna putkades ei saanud seda materjali, mida Tartus või Põlvas, ning vastupidi.

Eestlaste esoteerika-huvi algas tegelikult vist juba palju varem, ilmselt vanade eesti muinasjuttudega — igast "Ennemuistsed lood", kus paranormaalsed ja hauatagused ilmingud olid väga levinud.

1980ndatel (sh. 1980ndate lõpp — 1990ndate algus) levisid kvaliteetsed raamatuseeriad eri rahvaste muinasjuttudest. Üks seeria oli väiksematele kooliealistele lastele, kus pealkirjad olid Eesti kalligraafi Villu Tootsi joonistatud. Teine seeria oli siis väiksemas formaadis ja kõlbas lugemiseks vanematele lastele. Kummagi seeria nime ma kahjuks ei mäleta.

"Põhjanaelas" oli mingil perioodil üldse erakordselt hea sisu, kus Eesti noorte enda tehtud Väga Head™ koomiksid maavälisest elust.

Üks koomiks oli puhta värviline ja väga tõsine, ning rääkis tulnukate tsivilisatsioonist Kuu sees (!) ja maalaste katsetest Kuu ära vallutada, ilmselt, et krabada endale sealne tehnoloogia, ning et töösturid saaksid pururikkaks. Sellest tuleks nii hea ideega teha mingi animafilm vms.

Teine koomiks oli mustvalge ja huumor, aga mitte halvem: üks Eesti jõmm saab tulnukaga suureks semuks ja suurem osa ajast möödub (mõlemal) purjus peaga mööda ilmaruumi tuulates; nad teevad pummelungi ja kooserdavad oma laevukesega ringi, kuni ufo-politsei nad ebamäärase lennutrajektoori eest vahele võtab. Lõpuks kui mees koju jõuab, on Eesti jõmmi jaoks paaripäevasest ringuitamisest Maa enda peal möödunud vahepeal mitu aastat (kui mitte paar aastakümmet). Mingi ime läbi oli tal naine ikka veel sama.

Lastele mõeldud perioodika ja ajalehed ei jäänud ka maha: ühes, näiteks, oli Disney koomiksiseeria "Must Auk" (põhines Disney' filmil "The Black Hole"), mis oli täitsa hea.

Süvariigi- ja vandenõude-teema avas hoopis fiktivine telesari "Salatoimikud", mis 1990ndatel oli üks vaadatuimaid telesarju nii Eestis kui ka mujal.

Nõidade kultuse otsa tõmbas lahti TV3 saade "Eesti Nõiad", mis oli täitsa tore. Seejärel tekkis "Nõidade tuleproov" (välismaiste "tõsielu"-meelelahutuse eeskujul).

Siis tuli "Halloo, Kosmos!", mis oma formaadilt oli tegelikult väga professionaalne. Intervjueeritavaid oli nii palju, et sinna sattus ka mõni väga kahtlane tegelane.