Miks esoteerika on Eestis nii popp

minu Redditi-postitusest

Disclaimer/Lahtiütlus: UFO-teema kuulub tänapäevani suuremalt jaolt esoteerika ja konspiratsiooniteooritate valdkonda. Palun ärge uskuge kõike, mis teile sel ja teistel uhhuu-teemadel jahutakse, iseäranis anonüümseid postitusi.

Soovitan tõsiselt lugeda, vaadata ja kuulata tõsiseltvõetavaid ja respektaableid väljaandeid (ERR, Postimees) ja mõelda oma peaga, ning mitte pimesi uskuda (anonüümseid) postitusi ning inimesi (sh poliitikuid, millistest suurem hulk on äärmuslike vaadetega), kes vandeseltslaslikult ja/või salapärasel hääletoonil räägivad asjadest "mida nemad teile ei räägi, ega taha, et teie teaksite...", ning kes avalikult pröökavad "süVaRiiGiSt".

Niisiis...

Eesti raamatupoodides on alati olnud väga kirev esoteerikasektsioon.

Üleminekuajal, peaaegu et vahetult enne iseseisvuse taastamist olid esoteerika-teemalised eestikeelsed ajakirjad ja ajalehed putkades laialdaselt müügil, ning nad oli tolle aja kohta väga huvitava sisuga.

Vähe sellest: rohkelt UFO-jutte oli samal ajal nii "Horisondis" (tõsine teadusajakiri) kui "Põhjanaelas" (noorteajakiri, mis keskendus ulmele ja fantastikale).

Head seletust eestlaste konkreetselt UFO-huvile ei ole. Üleminekuperiood Eestis tekkis XX sajandi kaheksakümnendate lõpul, kui oli glasnost, mis kehtis Nõukogude perioodil Gorbatšovi ajal: kõigest rääkida veel ei saanud, aga osadest asjadest juba sai.

Seega Eesti vabaks-saamine oli perioodikas (ajalehed-ajakirjad) tundlik teema, sest iseseisvus polnud veel saavutatud ja Nõukogude väed veel sees, aga UFOdest sai kirjutada küll ja veel.

Regiooniti oli UFOdest kirjutav perioodika kaootiline, sest näiteks Tallinna putkades ei saanud seda materjali, mida Tartus või Põlvas, ning vastupidi.

Eestlaste esoteerika-huvi algas tegelikult vist juba palju varem, ilmselt vanade eesti muinasjuttudega — igast "Ennemuistsed lood", kus paranormaalsed ja hauatagused ilmingud olid väga levinud.

1980ndatel (sh. 1980ndate lõpp — 1990ndate algus) levisid kvaliteetsed raamatuseeriad eri rahvaste muinasjuttudest. Üks seeria oli väiksematele kooliealistele lastele, kus pealkirjad olid Eesti kalligraafi Villu Tootsi joonistatud. Teine seeria oli siis väiksemas formaadis ja kõlbas lugemiseks vanematele lastele. Kummagi seeria nime ma kahjuks ei mäleta.

"Põhjanaelas" oli mingil perioodil üldse erakordselt hea sisu, kus Eesti noorte enda tehtud Väga Head™ koomiksid maavälisest elust.

Üks koomiks oli puhta värviline ja väga tõsine, ning rääkis tulnukate tsivilisatsioonist Kuu sees (!) ja maalaste katsetest Kuu ära vallutada, ilmselt, et krabada endale sealne tehnoloogia, ning et töösturid saaksid pururikkaks. Sellest tuleks nii hea ideega teha mingi animafilm vms.

Teine koomiks oli mustvalge ja huumor, aga mitte halvem: üks Eesti jõmm saab tulnukaga suureks semuks ja suurem osa ajast möödub (mõlemal) purjus peaga mööda ilmaruumi tuulates; nad teevad pummelungi ja kooserdavad oma laevukesega ringi, kuni ufo-politsei nad ebamäärase lennutrajektoori eest vahele võtab. Lõpuks kui mees koju jõuab, on Eesti jõmmi jaoks paaripäevasest ringuitamisest Maa enda peal möödunud vahepeal mitu aastat (kui mitte paar aastakümmet). Mingi ime läbi oli tal naine ikka veel sama.

Lastele mõeldud perioodika ja ajalehed ei jäänud ka maha: ühes, näiteks, oli Disney koomiksiseeria "Must Auk" (põhines Disney' filmil "The Black Hole"), mis oli täitsa hea.

Süvariigi- ja vandenõude-teema avas hoopis fiktivine telesari "Salatoimikud", mis 1990ndatel oli üks vaadatuimaid telesarju nii Eestis kui ka mujal.

Nõidade kultuse otsa tõmbas lahti TV3 saade "Eesti Nõiad", mis oli täitsa tore. Seejärel tekkis "Nõidade tuleproov" (välismaiste "tõsielu"-meelelahutuse eeskujul).

Siis tuli "Halloo, Kosmos!", mis oma formaadilt oli tegelikult väga professionaalne. Intervjueeritavaid oli nii palju, et sinna sattus ka mõni väga kahtlane tegelane.