Reaktsioonina E24 artikli
"Arrak: vaesus on iseloomuomadus" kommentaaridele
Ei õnnestunud miskipärast postitada, seega kirjutan siin

Mahatma Gandhi elas meie mõistes väga tagasihoidlikult, aga kas keegi vingujatest-kommenteerijatest julgeks teda vaeseks nimetada? Barack Obama vanaema pidi kasutama toidutalonge, et tema lapselaps saaks kvaliteetse hariduse. Kas Obama oli vaene, kui ta õppis väga mainekas ülikoolis? Või oli seda tema vanaema?

Seepärast ongi olemas terminid suhteline (tunnetatud) vaesus ja absoluutne vaesus — see, kui tõesti ei ole puhtust, süüa-juua, riideid ja ulualust.

See vaesus, mida mina tolle artikli enamikest kommentaaridest lugesin, on põhjustatud puhtast kadedusest: "Näe, mul on see ja see puudu ja ma olen nii vaene, aga vaata seda rikkurit seal uhkes autos ja üldse saan ma vähe raha ja puha..."

Ning kadedus on säherduse vaimuvaesuse üks arvestatav osa.

Mis puutub vaesusesse kui iseloomuomadusse, siis on Arraku mõte õige: inimesed mõtlevad end vaesemaks ja väetimaks kui nad tegelikult on ja panevad sellega nii kiunu, et vähe pole. — Just nagu polekski võimalik oma aega millegi muuga sisustada. Võimalik, et Arrak pidas silmas hoopis vaesust kui meelelaadi, millest ülalpool ka näide.

Iseasi muidugi, kas niisugust mõtet saabki väga ääri-veeri välja öelda. Või on probleem selles, kuidas lugeja suhestub Arrakusse: kui näiteks vaimulik oleks väljendanud sisuliselt sama mõtte (ja seda nad muuseas ka teevad), siis oleksid kõik eriti vasakpoolselt (ehk "sotsiaalselt hoolivalt") meelestatud inimesed temaga nõustunud (mõeldes samal ajal tegelikult rahakatest inimestest, keda peetakse vaimuvaesteks, aga enda kohta ei saa mitte niimoodi mõelda). Õnneks on heal vaimulikul oskus edastada seesugune mõte ka nendele ühtlasi vaestele ja vaimuvaestele, kes tegelikult nii väga vaesed polegi ja kes suudavad netiavarustes rämedate kirja-, grammatika- ja trükivigadega näidata, et pööbel ja matslus pole veel kuhugi kadunud :P