kolmapäev, 1. jaanuar 2020

Alternativajalugu: Mis oleks juhtunud, kui miljarditehas oleks rajatud, aga oleks läinud pankrotti?

Kommentaari võib leida kuskilt siit ka
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.

See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.

Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.

Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).

Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.

Kommentaare ei ole: