"Rekka" ja "latte" ning "Afghanistan" ja "Kabul" eesti keeles

Eesti keeles on sõna rekka alati olnud kahe k-tähega ja latte alati kahe t-tähega — nende kahe sõna suhtes ÕS-i enda "soovitusi" väga sõna-sõnalise tõena võtta ei maksa.

Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.

On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.

Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).

Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.

Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.

Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.

Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.

Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).

Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.

Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".

Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):

"Afgánistan" ja "Kaabul".

Värdsõnu informaatikast:

Õiged variandid on rasvases kirjas.

Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.

Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.

Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.

Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.

E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.

Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.

Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).

"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').

Striim ja mitte "voog" / "voog-".

Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:

Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.

Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!