pühapäev, 7. detsember 2014

Leijonasydän

In reply to this post on IDMb.

I published the text of the reply here first as a matter of packup, because IMDb threads tend to be deleted over time.


The poster wrote that he'd never seen "so much politically correct propaganda placed into one movie"
The narration of the film shows that Harri was not given enough time to progress. We see Teppo trying to do so in his own pace, given that he knows Harri best; but then arrives Salif, very well disguising his own insecurities (perhaps the reason why Sari and Salif broke up in the first place), who decides to dominate over Teppo and Harri, and then uses multiple occasions to hurt Harri's feelings. Harri retaliates in only the best way he knows, much to his own detriment. But he doesn't seem to care anymore, because he needs to drive a point across, and because in the previous scene Teppo had just disowned Harri. And that was because Teppo felt that Harri was unable improve no matter the effort exercized by Teppo.

I suppose if Teppo had not outright disowned Harri, or had Harri contained himself the previous day and night, then perhaps there would have been a possibility for Harri to care just enough to contain himself so as not to play with dangerous toys. Wishful thinking.

That particular scene, where Salif has this need to boss over Teppo and Harri, suggests reverse racism.

The film shows a rather complex dynamic between the characters, with neither Salif nor Harri giving enough ground to compromise for the sake of Teppo's stepson. It's as if Salif's and Harri's interchange is bound from the outset to break out from beyond Teppo's efforts to control the situation.

I can't speak for Finland, because I am not a Finn (I'm from Estonia). The movie shows that racism is not overt there, but that it's out of plain sight and hidden, which is more insidious.

With these actors (Franzén, Pääkkönen, Laura Birn), I would have loved a more open-ended ending for the film, at least in some aspects, given that there are subjects with which it's impossible to afford letting someone think out or justify a destructive idea, words, or action, for it might turn against themselves.

esmaspäev, 17. november 2014

Kaotatud rahast. Väike muinas- ja mõistujutt

Elas kord ühes metsas ablas ning metsa ja selle elanike suhtes reeturlik karu, mille eellased ühes kurja jahimehe ja huntidega vallutasid üksvahe puutumatuna olnud ürgmetsa ära, ühendasid selle ja teised metsad üheks suureks Ühendatud Metsaks ja juhtisid kõiki metsasid nagu ühte suurt metsa. Seda kõike väga karmi käpaga: jäneseid ja väiksemaid söödi hommikuks, põldhiiri ja lagritsaid suupisteks, lambaid, kitsi ja põtru murti niisama oma lõbuks. Võimekamad linnud rändasid võimaluse avanedes mujale ja tagasi enam ei tulnud, osad liigid kadusid täitsa ära, osad läksid hääbumisele. Kõik loomad kartsid ja karud oli kuningad.

Ühtäkki karude jõud rauges, Ühendatud Metsad killustusid, ja karude asemel hakkasid eraldunud metsasid juhtima teised loomad.

Siinsegi metsa karu jäi üksinda ja vähemusse, kuid tema aplus võimu järele säilis. Metsa vabaduse aegadel sai miskipärast ka näiliselt värvi vahetanud karu võimu maitsta ja vist ka mingi võimaluse saada metsatuludest osa.

Aga mets ühes metsaelanikega oli peale vabanemist väga vaene ja tootmine kiratses, sest varem maksevahendina kindlana tundunud lepalehed kaotasid oma väärtust kohutavalt kiiresti, aga kunagi kasutusel olnud tammelehtedele ei oldud veel jõutud üle minna. Tammelehtede tagatiseks oli mesi.

Ühendatud Metsadest alles jäänud suur naabermets killustumisega ei leppinud ning külmutas kõigi väiksemate metsade mesilaste talvevaru-mee. Selle meega võis varem koos kaugemate metsadega kaubelda ainult läbi Ühendatud Metsade.

Ka meie loo metsal tuli need talvevarud kuidagi tagasi saada. Pealtnäha uuenenud karule, kes oli uue metsakorra ajal võimul, oli oma metsa mesilaste talvevarudeks toodetud ja naabermetsa kinni jäänud mesi silma hakanud. See tõik ei jäänud tähelepanuta ka meie metsa sahker-mahker rebasele, kelle tegutsemisviisid polnud parimad, kuid kes erinevalt karust otsustas siiski oma metsa kuidagi jalul hoida.

Karul oli mõte mesilaste toodetud ja suure naabermetsa kulisside taga peituva kurja jahimehe poolt äravarastatud mesi viimasega sobingut tehes muidugi enda käpa alla saada, kuid miskipärast jäi karu sellega hiljaks.

Nii et siis ühel heal päeval jäi karu ühtäkki ilma ihaldatud võõrast meest, ainult et karu sellest kohe veel ei teadnud. Kui hiljem hakkas karule paistma, et osa meest saadi rebase mahitusel ja ühe sõbraliku hundi abiga tagasi ja hoopis rebase elu läks väga magusaks, siis läks karul hing kadedusest täis. Loomulikult olid karupojad olla ka sellest meest haisu ninna saanud.

Kuigi need mesilased, kes pole veel tagasi saanud neile kuuluvat mett, nõuavad rebase käest veel seda jagu, mis just neile tagastamata jäi, on miskipärast pettunud karupoegade ving see, mis üle metsa mööda papleid kõige valjemini kõlab.

Nojah, metsale kuuluvate tarude mesi läks läbi naabermetsa enam-vähem sõbraliku hundi ja rebase sobingu kaudu meie metsale tagasi. Vaene jänes, kes metsa pabereid kontrollides sattus tehingule peale, löödi kahjuks maha. Osa meest väidetavalt jäigi naabermetsa lõksu.

Puude kolletavates lehtedes sahistatakse küll, et ülejäänud mesi läks mõne teise kohaliku rebase kätte, aga kindlaid tõendeid pole. Käivad kuulujutud, et osa lõksujäänud meest vabanes ja läks läbi herilaste rebase kätte, aga midagi pole võimalik tõestada. Metsaäärses jões voolavad kalad teavad, aga ei räägi.

Lõksujäänud ja väidetavalt vabanenud meest siiani ilma olevad mesilased on läinud metsakohtusse, et nõuda õigust ja oma mett tagasi, kuid öökullide ja osade rebastega asustatud metsakohus pühib enda käed sellest puhtaks. Öökullidest metsavalvuritel ning metsa sanitaril Rähnil on kogu asjast kõige parem ülevaade, aga mõlemad on vait, sest kardavad, et kui kõik üle metsa avalikuks saab, rikub see metsa kodurahu liiga tugevasti.

Karupojad hakkasid seda lõksujäänud ja teadmata saatusega mett nimetama kõigi metsaelanike meeks, mille rebane väidetavalt ära varastas. Tegelikult tahavad karupojad ühes karuga seda mett ise, aga hoiavad selle enda teada.

Läbinisti korrumpeerunud Karu annaks muidugi kogu metsa ja selle toodetud mee kurja jahimehe ja huntide poolt hallatavale naabermetsale ära, lootuses, et siis saab ablas ja võimuahne mesikäpp uuesti pukki ja teiste metsaelanike üle jälle kamandada.

Vahepeal on õnnestunud rebasel, jänesel ja teistel metsaelanikel teha mets naabermetsa karude ja jahimeeste lagast puhtaks ja viljakaks ning panna see isegi tootma. Et mets oleks heas seltskonnas, liitutakse sõbraliku Metsade Liiduga, ning et mets oleks kaitstud, hakkab seda haldama RMK, mida juhib mitme maa ja mere taga elav valgepea-kull. Alguses küll sõnades, aga lõpuks saadab ta püssiga metsavahi koos pistrikega kohale, et teistesse sõbralikesse metsadesse vallutusretki teinud kuri jahimees ühes huntidega siinset metsa ründama ei hakkaks.

Disclaimer: Autori isiklik nägemus kogu loomariigi saagast, mis ei toetu kõikidele faktidele, ei peegelda tegelikke sündmusi, ning muinasjuttu on unenägude najal mõnevõrra täiendatud à la artistic license.

teisipäev, 28. oktoober 2014

Tallinna bussiveerem ja selle keskkonnasõbralikkus

Kütusehind pole just odav praegusel ajal, isegi siis kui toorme hind langeb. Eeldatavasti saab nii püsikulud pisut madalamaks tõmmata.

Näiteks praeguse veeremi uutel bussidel on tlt kodulehe järgi järgmised näitajad:

* MAN Lion's City GL / A40 (liigend, 2013) — EURO V, vastab ka EEV nõuetele
* MAN Lion's City LE / A78 (tavaline, 2012 ja 2013) — EURO V, EEV
* Iveco Irisbus Crossway LE SFR 161/01 (osteti 2011) — EURO V, EEV
* Scania K 270 UB4X2LB (2007) — EURO IV
* Scania CL94 UA6X2/2LB 300 Omnilink (2006) — oletatavasti EURO III, aga võib-olla ka EURO IV (selle vastu räägib siiski see, et EURO IV vastavuses olevate mudelite nomenklatuur muudeti ära).
* Volvo B12MA (saabusid 04.2003) — EURO III
* Scania Hess L94 UB City (saabusid 01.-02.2003) — EURO II
* Bussirong Scania L94 UB + APM 5.2-13 (linnaliinidel al. 18.11.1999) — EURO II
* Scania Hess L94UB — EURO II
* Volvo B10M (liigend) — EURO II
* Scania L113CLB — EURO I

tlt kodulehel on kirjas ainult see veerem, mis uuelt ostetud.
Kasutatud veeremi kohta pole kahjuks midagi kirjas; kasutatud rootsi bussidest sai kunagi sõita lausa klassikaga, mis nüüd on muidugi omaette kogemus. Kahju, et pilte ei teinud.

laupäev, 23. august 2014

Recent superhero science fiction movies

This is a comment I wrote on a busy IMDb forum. Posted it first in an IMDb forum, but this is backup, because after a certain threshold, IMDb forum threads get deleted.

Late 1990s was the period of huge disaster movies, starting with "Twister" and "Independence Day" in 1996; then in the one year of 1998 two huge asteroid disaster movies, which were "Deep Impact" and "Armageddon". 1997 gave us "Event Horizon". Of all these, ID4, "Deep Impact" and "Event Horizon" might have aged better, IMO. Though "Armageddon" had a bigger production, more star power (back then), and an awesome theme song.

Now, I think at some point we're going to reach, or have already reached Peak Superhero Movie, aka the point when all recent Superhero movies end up with the one that jumps the shark on them all.

Because Ant-Man is in production.

The current Teenage Mutant Ninja Turtles release had extensive advertising, but the problem is that I don't like them all that much, even from the trailers. I think I liked the old Turtles movies better, if only because they were more fun and the turtles' prosthetics seemed to have appeared more natural, even if from a production standpoint they might have looked fake. And I was a kid back then.

I have not seen Iron Man movies. I remember I really liked the 1990s cartoons.

This Summer I saw "Transformers: Age of Extinction". Ugh. But it got huge, because it was one of the few Hollywood flicks this year permitted to be screened in China, to which they paid huge lip service in the very movie.

Man of Steel was allowed the previous year. It also gets extra props for awesome eye candy :9

The Turtles and Transformers are basically kiddie movies. Iron Man is teenage material, and Man of Steel for teenagers and young adults. So are "Star Trek 2009" and "Star Trek Into Darkness", both mindless sci-fi action flicks.

Whereas "Lucy" is rated R (haven't seen it yet).

All in all, I'll give Iron Man the benefit of the doubt. Star Trek reboots were rather successful, and Man of Steel is a very nice Superman reboot (I'll forgive camcorder zoom-ins).

The real science fiction goodies were "Prometheus" and "Gravity", of which I haven't seen either.

kolmapäev, 25. juuni 2014

Pressikonverentsile keelamise kriitika põhjused

Hiljuti on kritiseeritud peaminister Taavi Rõivast selle eest, et ta keelas Tallinna Televisioonil (TTV) juurdepääsu valitsuse pressikonverentsidele. Eesti tasakaaluka meedia (sh ERR, PM, EPL, ÄP jpt) on selle üle mitmel heal põhjusel kõvasti lokku löönud, kuid ämbrisse astunud sellega, et on jätnud täpsemalt seletamata, et miks.

Nimelt on pressikonverentsile mittelaskmine kehva variant, kuna sellest võib vastane kohalikult tasandilt eeskuju võtta ja siis näiteks "Postimeest" ühe suure kohaliku omavalitsuse pressikonverentsile mitte lubada. Või kui valitsuses juhtub olema praegu riigi tasandil opositsioonierakond, siis tekib küsimus, et kas nad ei hakkaks ise sama tegema, sest "Rõivas ju tegi ka nii." Veel annab selline tegu jõudu praeguse valitsuse kriitikutele. Lisaks ahendaks see Eesti meediavabaduse indeksit, kus me oleme ühel kõige kõrgematest kohtadest. Ilmselt nendel põhjustel peaministrit tasakaaluka meedia poolt ka kritiseeritakse.

Peaministrile oleks olnud lihtsam ja ka kõrgem tase pressikonverentsil TTV küsimustele mitte vastata või TTV küsimus küsija enda vastu pöörata. Pigem midagi niisugust oleksin Rõivaselt oodanud, sest Rõivas on tark mees ja suu peale kukkunud ta pole. Peaministri ameti vastupidavuse üks näitaja on kujundlikult ka paks nahk. Seega minu meelest hetkel parim relv TTV vastu on ignorants, praegu läks teisiti. Küll on võimalik situatsioon enda kasuks tagasi pöörata, lubades siiski TTV valitsuse pressikonverentsile.

Täiendavalt oleks peaministrile tuleviku mõttes abiks, kui Riigikogu vaatab üle ja vajadusel muudab ja karmistab seaduseid, mis sätestavad kohaliku omavalitsuse rahastamise põhimõtteid, et ei tekiks olukorda, kus kohalikule omavalitsusele riigieelarvest eraldatud raha kasutataks/e mittesihipäraselt.

Minu arvates peegeldab TTV meelsus seda toetava erakonna meelsust, mis seisneb autoritaarse riigikorra toetamises idapool Eestit (parteide-vaheline leping, mis sõlmiti 2004. aastal) ning võib-olla kaude ka Eestis endas juhul, kui võimule satutakse. Idanaabri juures meediavabadust ju pole.

Eesti tasakaaluka meedia kohta ka niipalju, et see kahjuks ei taju piisavalt teravalt, et selle ajakirjandusvabadust ja õigusi kuritarvitatakse ja solgitakse munitsipaalmeedia poolt selleks, et autoteede ja lasteaedade arvelt solvata eestlaste, eestluse, Eesti riikluse ja Eesti Vabariigi seisukohast äärmiselt küsitavate sõnavõttude kõrvalt veel ka peaministrit ja tema naist. Tekib küsimus, et kas tasakaalka meedia tahab, soovib, on suuteline või peab enda kohuseks võidelda selliste ilmingutega. Sest kuskilt käib ka taluvuse piir ning TTV on selle mitmekordselt ületanud.

reede, 14. veebruar 2014

Luksusest ja autodest

Kommentaar artiklile AMTEL: eestlased ei armasta luksusautosid

Paljudel eestimaalastel on ostujõud olemas, lihtsalt ei peeta praktiliseks Tallinna auklikel teedel oma raha tuuldeloopimist.

Kui raha pole probleem, eelistatakse sõiduvahendit pigem vastavalt vajadustele ja elustiilile. "Mida-kallim-seda-parem" ei ole ehk nii tähtis, kuivõrd see, et mis on inimese auto-omamise eesmärk ja mida ta oma sõidukiga näidata soovib. Paljudel on hübriidauto, osad valivad täiselektrilise auto ja ootavad ka, millal tuleb Tesla Model S. Neljandad ei taha oma autot väga lõhkuda ja valivad maasturi. Viiendad eelistavad nii turvalisust, sõiduki päritolu ja sellega seonduvat kindlat marki, ntx Volvo, Saab (mõlemad Rootsist) vms.

Skandinaavia elamismudel eeldab, et kui rääkida luksusest, siis põhirõhk on pigem sellel, et kodu oleks ilus. Kuigi ilus auto on ka tore.

Väga hästi elavatel inimestel on siis pigem rohkem kui üks auto ning järelkasv saab peale 18-aastaseks saamist ja juhilube endale ka ühe (vastava suurusega garaaž peaks siis ka olema). Umbes nii see käib.

Pigem ongi nii nagu artiklis kirjutatud: Eestis praegu üks hea ja tõesti korralik auto perel ning kui on ettevõte ja töötaja, kellest hoitakse kinni, siis firma poolt esinduslik sõiduk, mis peab ka pikemat aega korralikult vastu. Või ka näiteks mingi sõidukulude hüvitis vms.

Ka luksusel on omad segmendid: lihtne luksus ja ülim luksus — näiteks Toyota Century puhul tahab tagaistmel istuja, et inimesed näeksid, et ta sõidab niisuguses. Century' puhul käib eraldi autojuht asja juurde :>

Luksus ei pruugi alati väljenduda selles, mis auto inimesel on, vaid ka selles, mida inimene teeb ja mis vahendeid ta oma eesmärgi saavutamiseks kasutab.

Niipalju siis praegu.

laupäev, 8. veebruar 2014

White male privilege

This was written in response to White male privilege in Star Trek: no single person's responsibility, but everyone's problem, written by Neil Shyminsky.

It would be easy for die-hard fans of 'Trek to claim that nearly each of the series had an episode that covered alternate sexualities, but this reduces the argument to the series only ever having a "special" episode each, like there were on a venue called "7th Heaven": "Oh, look, this time we're doing a serious story!"

It was not until the appearance of Stargate Universe that there was an LGBT character in the primary cast.

That role was played by Ming-Na, btw, and this is even more rare, given that, AFAIK, Asian-Americans aren't very often portrayed in LGBT tv, or LGBT roles anywhere (cf. "Looking", which takes place in San Francisco, a city with a large Asian-American population).

wrt Star Trek, Deep Space Nine relied more on the extended cast of regulars, who's characters still remain the most diverse in that franchise.

So, the two short-lived seasons of Stargate Universe was everything "Star Trek: Voyager" wanted to be, but was not.

Expectig a major positively-portrayed gay character to appear in some indeterminate future timeframe as part of Star Trek's primary cast is akin to waiting for Godot.

Even if the next Star Trek movie (be it done by J.J. Abrams or some other action movie director) is to ever feature a major gay character, it's likely to be "special" again. The reason being that these directors and writers aren't just straight, but 'white privilege', so they will in all likelihood fumble it. — Ang Lee doesn't count.

I have a feeling that by the time a future Star Trek tv property will have a primary gay character, it will by then be highly irrelevant.