reede, 10. jaanuar 2020

"Rekka" ja "latte" ning "Afghanistan" ja "Kabul" eesti keeles

Eesti keeles on sõna rekka alati olnud kahe k-tähega ja latte alati kahe t-tähega — nende kahe sõna suhtes ÕS-i enda "soovitusi" väga sõna-sõnalise tõena võtta ei maksa.

Sest alati oli rekka ja latte, aga siis mingid nõukogude ajal üleskasvanud keelekauged EKI ja ÕS-i tädikesed arvasid, et peavad sinna suruma peale omaenda värdsõnad või -tuletised mugavamast originaalist. Selline lingvistiline pealesurumine pole mitte midagi muud kui eesti keele lõhkumine.

On ilmselge, et keegi polnud tahtnud ega viitsinud uurida ja kinnitada, kas rekka ja latte on oma algupärasel kujul juba juurdunud.

Põhjus, miks need sõnad peaksid olema kaksik-konsonantidega keskelt, on selles, et tegemist on nende sõnade otselaenudega ja neid "eestindama" rohkem ei pea, sest nende hääldus oli juba ammu eesti keelde originaalipärasena juurdunud. Sarnase näite alla võiksid kuuluda haiku ja sudoku (me ei kirjuta "sudooku"!).

Sest ÕS-is olev asendus
• "reka" rekka asemel on juba "ära võetud" ja on juba vene keeles ???? — ehk jõgi eesti keeles.
• "late" latte asemel on samuti "ära võetud" ja on inglise keeles late — eesti keeles hiline ja muud hilinemisega seotud sõnad ja fraasid.

Kohvikute menüüdes on palju lihtsam kirjutada "latte" ja see on kõigile arusaadav rahvusvaheline termin teatud kohvitüübi kohta.

Keeleametnike poolt olemasoleva ja juurdunud terminoloogia lõhkumine ja sõna keskelt ühe konsonandi eemaldamine on koletu.

Omastavas käändes on kirjapilt sama: latte, aga sõna hääldatakse juba ülipika t-ga.

Kes veel ei tea, siis ühte trükimusta mittekannatavat venekeelset sõna hääldatakse eesti keeles keskelt kahe h-tähega, ning sealpeal on ka rõhk; kuid vene keeles ühe h-tähega (õieti ?-tähega :) ja rõhk on siis suuna tähistaval esimesel silbil. Erandina võib eestipärane hääldus esineda ka vene keele eesti murrakus (või dialektis).

Eesti keeles on veel näiteks bardakk lõpust kahe k-tähega.

Teine probleem on ehk hiljutisem, aga ka pika-ajalisem: Afghanistan ja Kabul. — Neid hääldatakse eesti keeles siiani venepäraselt selle järgi, kuhu venelased sõnale rõhu panid, kuigi vene keeles ei olnud nende rõhkude all olevad häälikud ülipikad. Eesti keelde läksid nad ikkagi nii: "Afganistaan" ja "Kabuul".

Originaalis hääldatakse neid pigem nii (lisatud akuut ´ rõhu tähistamiseks, kus häälik on lühem):

"Afgánistan" ja "Kaabul".

Värdsõnu informaatikast:

Õiged variandid on rasvases kirjas.

Mitte "värskendus" (i.k. update), vaid uuendus — tarkvara või andmete uuenduse kohta. "Värskendus" on sama rumal tõlge nagu "tüürel" draiveri kohta.

Uuendus kehtib nii update ja upgrade kohta, kuigi update on väiksem ja suurversiooni-sisene uuendus, ning upgrade suur versiooniuuendus. Eesti keeles pole veel üldist selgust, milliste erinevate sõnadega neid kahte terminit kirjeldada.

Mitte "meil" ega "mail" (i.k. mail), vaid post.

Mitte "ii-meil", vaid e-post või e-kiri.

E-kirja kohta: Mitte "sõnum" (algupäraselt 'message'), vaid lihtsalt kiri.

Sõnum sobib otsesuhtluse ja SMS-suhtluse kirjeldamiseks, sest seal on sõnumid lühemad.

Teade — võib olla 'message' (muidu sõnum), 'notification' (muidu teavitus), või 'note' (muidu märkus ja väga harva märge).

"Voogedastus" on väga ebamugav sõna striimimise kohta (i.k. 'streaming').

Striim ja mitte "voog" / "voog-".

Mõnedes muudes asjas oleks võinud jääda konservatiivsemaks:

Infrastruktuur on väga ilus sõna ja palju ilusam kui taristu. Võimalik, et mõnedele inimestele äkki ei meeldinud, et tuleb hääldada kolm "r"-häälikut. Taristut võib kasutada pigem siis, kui infrastruktuuri võib-olla esineb liiga palju ja taristu oleks stiili huvides vahelduseks. Saab ka kasutada lühendit "infra", aga see on vähem ametlik.

Minimiseerimine ja mitte "minimeerimine" = fuih;
Maksimiseerimine ja mitte "maksimeerimine" = öäk;
Sünkroniseerimine ja mitte "sünkroonimine" = eww!

kolmapäev, 1. jaanuar 2020

Alternativajalugu: Mis oleks juhtunud, kui miljarditehas oleks rajatud, aga oleks läinud pankrotti?

Kommentaari võib leida kuskilt siit ka
See, et tselluloositehased on saastlikud, ei ole kellelegi mingi uudis. Emajõgi on niigi saastunud.

See, et planeeritav tehas oli Eesti jaoks liiga suur, oli kõigile selge, sest tehase planeeritav tootmismaht ületas mitmekordselt Eestist pärit toorme tarnemahu ühe ajaühiku kohta. Kommentaarides räägiti agaralt, kuidas siis hakatakse väärindama hoopis Venemaalt, Valgevenest ja mujalt pärit metsa. Probleem on selles, et Venemaa ja Valgevene võivad poliitilistel põhjustel iga hetk metsatarned peatada, ning kogu see miljard ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tehtud infrastruktuuri-investeeringud oleks tulnud kirjutada korstnasse.

Järgnev kuulub küll alternatiivajaloo hulka, sest planeeritud ja saastava miljarditehase ehitamine jäi õnneks ära. Võtke seda kui fiktsiooni.

Ilmselt oleks pidanud Keskpartei juhitud riik tehase üle võtma (vastavalt ideoloogiale, et "päästa töökohad", mida oleks olnud vaid kakssada), ning siis oleks Eesti riigi ja rahva kanda olnud miljardine võlg, koos protsentidega. Umbes nagu Kreekas praegu kahjumlikud riigiettevõtted. Turja oleks karanud Euroopa Komisjon, sest see ülevõtmine oleks olnud ebaseadusliku riigiabi osutamine ja Komisjon oleks siis määranud ühe hiiglasuure trahvi. Kogu selle kompoti tagajärel oleksid igasugused riigi-poolsed investeeringud teistesse infrastruktuuri-sfääridesse olnud kärbunud (teedehooldus, raudteed jpm.).

Et riigi sellist rahanduslikku seisukorda päästa, oleks väljavihastatud rahvas valinud riiki juhtima Reformierakonna, sest nemad juba oskavad eelarvet tasakaalus hoida, ning Reform oleks hakanud kohe juurutama kärpeid, et päästa riigieelarve. Kärbete hulka kuulunuks mitmete sotsiaaltoetuste kaotamine, samuti laialdased palgakärped, näiteks õpetajatele. Selle asemel, et IMF-ilt või mujalt manguda juurde raha (mõistagi tulevaste põlvede makstavate laenude näol), et kahjumlik miljarditehas käigus hoida, oleks tselluloosivabrik kas maha müüdud või lastud pankrotti minna (kahjumliku ettevõtte seaduspära). Valimised kaotanud Keskerakonna ja EKRE klaköörid oleks hakanud meediaväljaannete kommentaarisektsioonides alusetult süüdistama riigi rahanduse kehvas seisus Reformierakonda (à la "_Nemad_ hävitasid tselluloositehase ja eesti majanduse!"), mainimata seda, et see miljarditehase eriplaneering oli hoopis Keskerakonna juhitud valitsuse soovunelm.